Naine uskus Jehoova kõikvõimsusesse ning arvas, et Iisraeli rahvas on ise Jehoova unustanud. Juudit teadis, et Iisrael õhkab päästja järele ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit. Seetõttu otsustab ta minna oma riigi ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernes tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernes oma naiseliku ilu ja malbusega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa. Kui Juudit aga Olovernesega silmast silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit tunneb Oloverneses justkui
häda peale langenud, sest nad on oma usu kõikvõimsasse unustanud. Juudit teadis, et Iisrael vajab päästjat ning oma unenäost järeldas ta, et Jehoova tahtmine on, et riigi päästja oleks Juudit ise. Seetõttu otsustab ta minna oma riigi ründaja, Assuri väejuhataja Olovernese palge ette. Juuditi algne plaan ei olnud Olovernest tappa. Naine läks Assuri leeri kavatsusega Olovernest oma naiseliku ilu,malbuse ja sõnadega ümber veenda, oma kandlemänguga temas armuhimu tekitada ning niiviisi Iisrael hukatusest päästa, kui aga Juudit Olovernesega silmast-silma kohtub, valdab teda vaimustus ning naine tunneb, et Olovernes on Jehoova poolt saadetud käskjalg, kelle abil murrab jumal oma rahva kangekaelsuse. Ka Olovernes ise on Juuditi ilust lummatud, kuid ta ei mõista tema ebamaise jumala juttu. Juudit tahab, et Olovernes tuleks koos temaga tagasi Petuuliasse, hakkaks kuningaks ning päästaks Iisraeli rahva. Juudit
" · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad "joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud uurimistulemused (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 14) Milline on argiteadmiste ja teaduslike teadmiste suhe? Argiteadmised · sisaldavad subjektiivseid ja spekulatiivseid oletusi, mida on raske