Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi
Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta ära oma armsa pruudi & nad lepivad ära. Samal hetkel juhtub neid Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See koos nägema krahv, kes näeb Figaroga koos krahvinnariietes tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Susannat. Pidades teda oma naiseks, otsustab ta kutsuda kokku Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees kogu õukonna, et oma naist häbistada. Oma üllatuseks satub ta koos talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, teistega tunnistajaks, aga oma enda truudusetusele
osutub praegune kuningas, Claudius palub pojal mõrvarile kätte maksta. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Teine vaatus: Kuningas palub Hamleti vanadel ülikoolikaaslastel Rosencrantzil ja Guildensternil välja uurida, mis tema kasupoega vaevab. Polonius väidab aga, et Hamleti hulluse taga on hoopiski tema tütar, kes printsi armuavaldustele isa palvel ei vasta. Samal ajal saabuvad lossi ka näitlejad, kellel Hamlet palub etendada enda kirjutatud lavastust, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Kolmas vaatus: Poloniuse kavala plaani kohaselt lastakse Hamletil ja Ophelial kohtuda, et siis printsi käitumist jälgida ning leida tema hulluse põhjus. Hamleti poolt kirjutatud näidendis etendatakse vana kuninga surma täpselt nagu see oli toimunud. Uus kuningas Claudius ehmub nähes, et näidendis
Xerxes ajalooline kuju, Pärsia kuningas Xerxes I, 5. saj. e. Kr. Tegevus toimub Pärsias, Pärsia-Kreeka sõdade ajal, umbes 470.a. e. Kr. 1. v. Aed plataanipuuga. Kuningas Xerxes puhkehetkel imetleb loodust. Juhuslikult märkab ta eemal terrassil Romildat. Romilda püüab Xerxese tähelepanu endale juhtida, et ta armastatu Arsamenes saaks koos teener Elviroga märkamatult lahkuda. Tulemus: Xerxes armub Romildasse, oma venna pruuti! Romilda ei vasta Xerxeses armuavaldustele, mille peale saadab Xerxes oma venna pagendusse. Kuningapalee ees väljakul tervitatakse Ariodatest. Sõjameeste seas on ka Xerxese tegelik pruut, hüljatud Amastris, kes kannab meherõivaid ja ootab juhust Xerxest endale tagasi võita. Xerxes teatab, et tänutäheks väepealik Ariodatese suurte teenete eest peab Ariodatese tütar (Romilda) saama kuningliku perekonna liikme abikaasaks. (Xerxes on mõelnud ennast, unustades, et ka ta vend Arsamenes on kuningliku perekonna liige
annaabi.ee 
