Kõige meeldejäävam lugu oli The Tokens-,,The Lion King Sleeps Tonight" kuna võrreldes teiste lugudega oli see kõige elavam, esituse kvaliteet oli suurepärane, võrreldes orginaalse palaga oli sammuti hea. See laul räägib lõvide kuningast, kes magab dzungli keskel. Bob Thile ja George Wilessi poolt tehtud lugu ,,What Wonderful life" on Louis Armstrongi poolt kuulsaks lauldud pala. See oli orginaalselt mõeldud Tony Bennettile, kes pakkumisele ära ütles, peale seda pakuti see Louis Armstrongile. Lugu lasti välja 1967. Aastal. Lugu on optimistliku tooniga, hoolivusega tulevikku. Viitega tulevikku, et lapsed on sündimas maailma, on meil midagi oodata. Kontserdi meeleolu oli lõbus, inimestele meeldis esitus. Paremat ei oleks osanud oodata. Enamus saalist oli inimestega täidetud. Õhkkond oli alguses rahulik, ning ajapikku hakkas muutuma aina meeldivamaks. Miinuseid kontserdilt ei leidnud. Kuigi ma ei ole koorimuusika huviline, meeldis mulle see, et sinna tulid esinema
autofirmale. Ford rahastas koolis lastele õpetatavaid tantsukursusi. Ta ei sallinud silmaotsaski dzässi järgi tantsitavaid tantsusi ega dzässi ennast. Kuigi Ford oli väga mõjuvõimas inimene ei suutnud ka tema sellele eufooriale piiri peale tõmmata. Dzäss muutus väga kuulsaks ja ülikiiresti. Esialgsest tabust oli saamas midagi, mis köitis inimesi. Kõik tahtsid teada, mis on see keelatud asi, mille ümber on nii palju kära. See andis Louis Armstrongile võimaluse teha midagi enneolematut. Tema tegi oma muusikaga dzässis revolutsiooni. Ta näitas, et dzäss ei ole ainult mustade töömuusika. Ta tegi palju ilusat muusikat ja korraldas kontserte, et näidata mis dzäss tegelikult on. Pärast Armstrongi oli dzäss arenenud juba tuntavalt. Dzässi hakati aina rohkem austama. Dzäss oli muutumas salajasest ja räpasest muusikast austatud muusikaks. Sellel ajal kogus tuntust Paul Whiteman. Ta oli tõeline dzässikunn. Tema muusikat armastati väga
vaadatakse kõiki nende sportlasi kõõrdi, nii Rios kui ka üle maailma telerite taga, kuna dopinguskandaalid on nii suureks juba paisunud. Kuna Venelased eksisid rängalt olümpiaharta vastu, ei sooviks mina, et nad võistleksid sellel aastal Rio olümpial, kuna kui nad võistleksid, siis tuleks uuesti selliseid juhtumeid ja võibolla isegi rohkem. See oleks kõigile sportlastele nö äratuskellaks, et mis võib tegelikult jutuda, kui kasutada dopingut. Ega Lance Armstrongile ei öeldud pärast dopingu intsidente, et ära enam nii tee ja siis sa võid edasi võistelda. Propageerigem puhtast sporti ja ärgem kasutagem keelatuid aineid!
Kahjuks ilmnes ka rassismi probleeme, sest kohalik raadio keeldus reklaamimast Armstrongi heategevus kontserti. 1932. aastal läks Armstrong Inglismaale, kus tal läks väga hästi. Järgmised kolm aastat oli Armstrong kogu aeg reisil. Ta esines igalpool USAs, lisaks ka Hollandis, Rootsis, Norras, Taanis ja Inglismaal. 1935. aastal kolis ta tagasi USAsse ja palkas oma mänedzeriks Joe Glaseri, kellega Armstrong oli tutvunud Sunset Cafe´s esinedes. Glaser osutus väga heaks mänedzeriks ja Armstrongile ka heaks sõbraks. Ta oli Armstrongi mänedzer kuni oma surmani (1969). Armstrong sai nüüd keskenduda ainult oma muusikale, jättes äripoole Glaseri hooleks. Tänu Glaserile sai Armstrong luua oma orkestri, mida ta nimetas Louis Armstrong ja tema orkester. Seal mängisid Luis Russelli orkestri muusikud. Järgmised kümme aastat tuuritas orkester USAs. Sellel ajal sai Armstrongist Ameerika tuntuim isik. Neljakümnendatel hakkas rahva muusikamaitse muutuma. Enam ei tuntud eriti huvi suurte
Mõned saared jäid nt. Aruba, kus on Püstoliga paugutamise pärast sattus ta parandusmajja, kus talle kornet pihku pisteti. Järgnes periood prantsuse keel. Prantslastel oli ooper ja operett. Ning ka seltskonnatantsu muusika (padespan, kadrill). Chocagos Joe Oliveri orkestris ja abiellumine sama orkestri pianisti Lil Hardiniga. Viimane õpetas See muusika on tekkinud Trinidadis (Antillides). Erinevad rütmid: merenque, calyps, reggae (Bob Armstrongile selgeks noodikirja saladused. Oma esimesed heliplaadid mängis Louis Armstrong Oliveri Marley), ska (paras lõhkumine). orkestri teise kornetina, olles oma tugeva tooni pärast paigutatud ülejäänud orkestrist kümme meetrit 3) Afro-inglise muusika tahapoole.