Igatsus Mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, karusmarja varte süles, üksi metsavenna kisa kära luikab pilvi üles - ja nii kostab ikka tasa metsast hüüu kõla: tapa nad ära, tapa nad ära need meie vaenlased. Ja ta hõiskab oma käsku karusmarja varte süles, ja nii ärdselt kuulab süda, punub häältest rada üles mulisevate vete ääres, sulistavate vete ääres, nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale Meelest ei lähe kuidagi su hääle kõla ja naer Ainsana hiilisid mu mõtteis, ei suuda muule mõelda Sinu ilusad näojooned, tumedad silmad, soojad käed Tahaks sulle alati öelda, kui palju sinust hoolin Usun sinusse, minusse, meisse Sest ma armastan sind. Peidetud kamber Koidu ajal üksinda majas Vaikselt, mõtlikult põrandal istun Tunnen tühjust, sest sünges paigas Ümbritseb mure ja hirm suur
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit.
paadiga üle mere, nii poiss tegutseski, Mall oli siiski ema ja tütre ohverdamine oli ka tema jaoks liig, paat oligi olemas ja Leemetil õnnestus tüdrukuga põgenema pääseda 21. - Hiie ja Leemet triivisid mööda merd sihitult, ootasid päikesetõusu, et aru saada, kus nad on, varahommikul jutustas Leemet Hiiele juhtunust ja Hiele pakkus see nalja, sest kujutas ette, kui pettunud vanemad olla võivad, Leemet polnud Hiiet varem sellisena näinud ja neiu paistis talle väga ilusana ja armsana - nad läksid ujuma, Hiie hüppas esimesena alasti vette ja talle järgnes Leemet, võtsid plaaniks jõuda kaugelt paistvale saarele, sest keset merd nad jääda ei saanud ja tagasi minna polnud ka võimalik, ühtäkki oli Leemet tüdrukusse armunud, nad ujusid ja suudlesid ning kaisutasid ja jutustasid kogu päev - neil tuli nälg ja Leemet sõudis saarele, nad unistasid sellel saarel ainsad elanikud olla, nägid
Kuid vähemalt püüab maalida loodust (jumala loodud ikkagi). Sama positiivne tendents ka kirjanduses. Kirjanikud kirjutasid nagu kunstnikud maalisid. DANTE (1265-1321): arvatakse Giottot tundvat. Kirjutab "Jumaliku komöödia" käibekeeles. Dantet juhib Vergilius (antiik). Suurimad patused Juudas, Brutus, Cassius. Dante elu armastus oli Beatrice, keda kohtas oma elu jooksul ainult paar korda; romantiline armastus. "La Vita nova" (1293) - kirjeldab oma armastust Beatrice'i vastu. "Ta näib armsana sellele, kes teda vaatleb." Oma naist kordagi loomingus ei maini. Abiellus 1285. Naine on toidu valmistamiseks ja laste kasvatamiseks. Sama skeem, et vaimsed asjad on üleval ja materiaalsed all. PETRARCA (1304-1374): uue humanismi isa. Dantest enam vaimustatud Rooma klassikutest. 1340 ronib Petrarca Ventaux mäele; kirjeldab ülevat vaadet, mis talle avaldub. BOCCACCIO (1313-1375): "Decameron". Õpib selgeks kreeka keele, et antiikautoreid lugeda. Tõlgib Homerose eeposed
annaabi.ee 
