et nendest lahti saada ja üritada mõista teist inimest- see ei ole meie loomuses. Teine tegelane, keda ülekohtuselt hukka mõisteti, oli Virgu Anni, malbe ja tasase loomuga tütarlaps, kes armus madalamast seisusest mehesse. Kas tõesti võib kedagi hukka mõista ainult sellepärast, et ta armastab. Kui armastatuks osutub isik, keda teised leiavad sulle mittesobivaks, siis vastus eelmisele küsimusele on jaatav. Ometegi ei saa armatust ju keelata, aga kui isegi Anni isa ja õed seda ei mõistnud, kuidas siis oleks saanudki ühiskond. Leian, et enne, kui hakata kedagi hukka mõistma, tuleks mõelda ka süüdistatava seisukohalt. Ehk siis ,,step into somebodys shoes" (tõlge: astuma kellegi jälgedes), nagu minu inglise keele õpetajal on komme öelda. Asetades end teise inimese olukorda ning vaadates tema vaatevinklist, saame rohkem aru hukkamõistetava maailmast, tunnetest ning võib-olla hoopiski leiame, et
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiuslikkust..
Nad aitasid Zeusil jumalate kuningaks saada. Zeusist sai peajumal ning tuulte ja taeva valitseja. Zeus ei olnud oma abikaasa Herale truu, sellepärast oli tal palju lapsi kelle ema ei olnud Hera. Seaduslikke abielusid oli Zeusil kolm. Hera oli Zeusi kolmas naine ja nesit ka kõige kuulasam. Zeus võitis Hera südame käo kujul. Zeusi pilku püüdsid nii nägusad jumalannad kui ka surelikud kaunitarid. Ta muutis end ükskõik kelleks, et nende armatust võita. Näiteks kaunitar Alkmene endale võitmiseks muutis Zeus end tema abikaasaks. Zeusi poeg oli näiteks Herakles. Enamus müüte ongi keskendunud tema armusuhetele. Zeusi püha puu oli tamm ja püha lind kotkas. Teda kujutati istumas troonil valitsuskepi ja välgukimbuga. Poseidon (Neptunus) Poseidon oli Zeusi vanem vend. Ta oli tugev ja äkilise iseloomuga (mis tekitas tema ja jumalate vahelisi tülisid)
lükke mehe mõttemaailmale, et kõik naised on lihtsalt seksuaalobjektid, kes pole armastamist väärt. Kuid elutõde on see, et olles talunud eluraskusi ja hoidnud kogu seda koormust enda õlgadel muutis mehe nõrgaks ning juhtus see, mis juhtub paljudel kordadel ellu võetakse vastu alkohol, lõdvad kombed. Kaovad eetilisus ja moraalitunnetused. Irooniliseks võib pidada seda, et kõige selle juures soovitakse ainult õnnelikust, rahulolu ja armatust. Võid tahta olla õnnelik, kuid tänu oma tegudele ja mõtlemisele lõpetad lõpuks ikka üksinduses, seltsiks vaid hägused mälestused headest aegadest. ,,Ma olen viiskümmend aastat vana ja polnud neli aastat ühegi naisega maganud. Mul polnudki tuttavaid naisi. Tänaval või ükskõik kus ma naisi vahtisin küll, aga ma vahtisin neid suurema igatsuseta ja suht tühjal pilgul. /.../. Mul oli abieluajast kuueaastane tütar. Tütar elas koos oma emaga ja mina plekkisin alimente
raga • Tsensuur • Lakkamatu propaganda • Lapsi kasvatades võib rääkida ainult kindlaid lugusid • Kõik uuednused hariduses, seadusandlsuses ja religioonis tuleb ära hoida • Riik peab olema endassesulgunud • Majanduslik sõltumatus • Piirid ei ole vabad • Saab reisida alles 40-aastaselt • Platoni ebajärjekindlus • Platon pidas filosoofide oluliseks omaduseks õiglast meelt, vale vihkamist ja armatust tõe vastu. Samas mõtles välja sotsiaalse müüdi, mis oli propaganstlik vale. Platon koguni õigustas valetamist, kui seda tehakse oma riigi huvides. • Popperi arvates ei ole filosoof Platoni jaoks enam tarkuse otsija ja armastaja vaid selle valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida
annaabi.ee 
