justkui ei juhtu. Oli Lolita see, kes esimest korda tegi väga konkreetse sammu Humberti suunas ning kui nad autosse läksid, et hakata rändama mööda Ameerikat, sädistab Lolita nii mõndagi, mis tekitab tunde justkui oleks ta juba küps naine ning täiesti teadlik sellest, mida teeb. Tegelikult, nagu Humbert ka ise teab, oli Lolita käitumine nendel esimestel kirglikel hetkedel vaid puhas jäljendus mingisugusest armastusromaanist. Lolita hüppas Humbertile kaissu ning Humbert kirjutab, kuidas ta püüdis, tõesti püüdis end tagasi hoida, andes iseendale mõista, et tegu on lapsega ning paralleelselt mõtles ta sellest, kuidas tegu on tema unistuse täitumine, ühe kauni teekonna algusega.. Humbert teadis hästi, et kui ka Lolita saab teada oma ema surmast, siis minna ei ole tal kuhugi Humbert ja Lolita olid teineteisele ainsad. Lolita heaolu sõltus Humbertist
otsustavail hetkil aukartuse põhjusel tõkestavat osa; ja teiseks, kui vanaisa ei võtaks Erikalt vaikimislubadust pargi stseeni puhul (lk. 157 jj.), kusjuures väga olulisel määral räägib jälle kaasa kalkuleerimine, et Oskar on eestlane ja omab aukartust sakslase vastu. Pargi stseenist alates muutub olukord psühholoogiliselt sügavaks. Nii on nähtavasti kavatsuslik võte - panna armastuses vastamisi eestlane ja sakslane - toonud kaasa nähtuse, et harilikust armastusromaanist on saanud eeskätt sügav psühholoogiline romaan. Ja veel rohkem: minu arust on see asjaolu nihutanud lõpuks pearaskuse karakteriseerimisele, s. o. eestlase hindamisele, ja on armastuskompleksist teinud rahvusekriitika, kuigi ehk autor eestlase kritiseerimiseks ei kavatsenud sõjakäiku ette võtta. Tagasi minnes psühholoogilise kompleksi juurde, mis oletatavasti on seatud romaani tuumaks, peab alla kriipsutama salapärasuse arendamise võtet
rikkunud Bulgakovi stiili ja keelekasutuse. Mitmetes lõikudes on lausa kasutusel sõnad ja väljendid, mis omavad eesti ja vene keelt üks-ühele kõrvutades üsnagi erinevaid tähendusi. Olulisemaid lähtepunkte teose tõlgendamisel ja mõjutuste vastuvõtmisel on see, millisest zanrist raamatu lugeja antud teost vaatleb. Levinuim arusaam "Meistrist ja Margaritast" on kui armastusromaanist, kuid seda võib alati ka käsitleda ka kui ulme ja fantastikaalast või filosoofilist teost. Seda teost lugenud inimeste nägemus jaguneb reeglina tänaseni erinevate tõlgenduste vahel. Bulgakov on siinkohal suutnud luua midagi seletamatult laiahaardelist ja keerukat, kus teost ei anna üheselt vaadelda. Kaalukas Meistri ja Margarita osa. Teos kui armastusromaan
annaabi.ee 
