Kuidas nad suhestuvad Emmaga? Charles ja Rodolphe olid pealtnäha täiesti erinevad isiksused. Rodolphe oli vabameelne, jõukas maaomanik ja naistemees. Talle meeldis naisi oma muinasjutulise armastuse lõksu püüda. Sinna jäi lõksu ka Madame Bovary, lootes, et ta leiab oma elule särtsu, suuremad ideaalid ja tunded. Rodolphe teadis, et naine tahab kuulda väljamõeldud, liialdatud romantikast ja seda ta ka tegi. Emmale meeldis Rodolphe juures siirus ja otsene armastusavaldus. Bovary arust oli Rodolphe ainuke inimene, kes teda mõistis ja kellele ta võis kõigest rääkida. Ta oli härrasmehelikult nutikas võrgutaja ning Emmaga esimest korda tutvudes teadis ta kohe, et naisel on oma mehega igav ja on valmis armusuhteks. Vastupidiselt Rodolphele oli Emma ametlik abikaasa Charles väga häbelik ja kohmakas mees, kellel oli raske oma naise vastu armastust avaldada. Ta ei olnud naise jaoks eriti atraktiivne ega võluv
tõdenud, on see autori teadlik valik osutamaks inimeste võõrandumisele ja üksildusele. Sellist kõnelust, kus üks veenab teist või kus ühise eesmärgi poole suunatud ühine mõte sünnib osalejate ansamblis, on «Kolmes ões» väga vähe. Lavastuse saavutuseks tulebki lugeda üksilduse neuroosi kujutamist. Närviliselt katkendlik kõnevoog ka intiimsemates episoodides, hüsteeriline tants ja unistuste hala on lavastuse emotsionaalseks fooniks. Üksilduse neuroos Versinini armastusavaldus üks näidendi kulminatsioone oli ette valmistamata ega mõjunud veenvalt. Nüganeni lavastatud «Karinis» oli Indrek Sammul nagu teisest puust, kuigi mõlemad, Tammsaare Indrek ja Tsehhovi Versinin on kannatuse võrdkujud. Ohvitseri väärikust pidanuks rõhutama munder, mis on ilmselgelt ebaproportsionaalne peategelase lüheldast kasvu silmas pidades. Mänguliselt oli nauditav Andres Tabuni sõjaväearst Tsebutõkin ja Arvo Raimo valvurist rauk. Õdede kolmik
ARMASTUS Armastus on eriline psüühiline seisund, milles peitub hulgaliselt psühholoogilisi väärtusi. Armastuse algus tähendab suurt märkamatut muutust. Inimeses toimuvad salapärased nihked: me näeme tulemust, kuid muutuste kulgu ei märka ega oska seletada. Püsivad on suhted, mis põhinevad ühesugustel armastuse stiilidel. See, et armastus sisaldab hoolitsust, ilmneb kõige selgemini ema armastuses lapse vastu. Ükski armastusavaldus ei tunduks meile siiras, kui näeksime, et ema väikelapse eest ei hoolitse, ei toida teda korralikult, ei vannita, ei taga lapse heaolu. Armastus on aktiivne hoolitsus selle eest, mida me armastame. Hoolitsus ja mure näitavad armastuse teist aspekti vastutust. Tänapäeval mõeldakse vastutuse all tihtipeale kohustust, mis on väljastpoolt peale sunnitud. Vastutus tõelises tähenduses on aga täiesti vabatahtlik. Inimesest on võimatu lugu pidada ilma teda tundmata
lihtsalt inimene peab põhjas ära käima, et mõista, mis elu tegelikult väärt ning, kuidas sõpradest võivad saada sinu vaenlased. Vähem meeldisid stseenid, kus Rass pidi enda eluga riskima, et hakkama saada, see muutis mind kurvaks. Puudu ei jäänud ka positiivsetest emotsioonidest, mis olid seotud inimsuhete ning armastusega. Positiivsed emotsioonid tõstsid suunurgad ülespoole ning muutsid raamatu rõõmsamaks. Just nendest positiivsetest emotsioonidest olid täis armastusavaldus stseenid, kus Rass avaldas Renitale oma siiraid tundeid. Raamatu peamõte on kindlasti asjaolu, et noored mõistaksid, kui oluline on hoida oma elu ja usaldavaid suhteid lähedastega. 7. Kokkuvõte Uurimustöö eesmärgiks on analüüsida Sass Henno raamatut ,,Mina olin siin esimene arest". Töö ülesandeks on välja selgitada, kas ja millega Rass lugejat üllatab, milliseid suhtegruppe tegelased omavahel loovad ja milline on peategelane?
annaabi.ee 
