Annab vastuseks viites olevate veergude arvu. Otsib väärtust massiivi esimesest reast ja annab vastuseks näidatud lahtri väärtuse. Otsib väärtusi vektorist või massiivist. Otsib massiivi esimesest veerust näidatud väärtusega lahtri ja annab vastuseks lahtri väärtuse, liik üle rea. meetriafunktsioonid Kirjeldus Annab vastuseks arvu absoluutväärtuse. Annab vastuseks arvu arkuskoosinuse. Annab vastuseks arvu arkussiinuse. Annab vastuseks arvu arkustangensi. Annab vastuseks arvu koosinuse. Teisendab radiaanid kraadideks. Ümardab arvu ülespoole lähima paaristäisarvuni. Annab vastuseks e antud astmes. Annab vastuseks arvu faktoriaali. Ümardab arvu allapoole lähima täisarvuni. Annab vastuseks arvu logaritmi määratud alusel. Annab vastuseks pii (π) väärtuse. Annab vastuseks astendatud arvu. Teisendab kraadid radiaanideks.
Koosinusfunktsioon on I ja IV perioodis positiivne, II ja III perioodis negatiivne. Tangensfunktsioon on I ja III perioodis positiivne, II ja IV perioodis negatiivne. Üldvalemid Arkusfunktsioonid Arkusfunktsioonid on trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid. Arkusfunktsiooni väärtusteks on vähimad nurgad, mille väärtus on m. Arkussiinuse väärtused on -/2 ja /2 vahel. Arkuskoosinuse väärtused on 0 ja vahel. sin(arcsin x) = x cos(arccos x) = x tan(arctan x) = x 6. Joone võrrand Sirge võrrandid Sirge võrrandit saab koostada peamiselt kahel viisil: 1) Sirge võrrand tõusu ja ühe punktiga. Olgu meil punkt A(x1;y1) ja sirge tõus k. Sirge võrrand avaldub sel juhul kujul y-y1=k(x-x1) Kui A(2;4) ja k=2, siis sirge võrrand on
S~ oltuva muutuja y iga v¨a¨artus l~opmatust vahemikust (-; ) = Y on t¨ ¨he argumendi v¨a¨artuse x X kujutiseks, st kui vaadelda muu- apselt u ¨hese funktsiooni x = 1 - 10y tujat x muutuja y funktsioonina x = x (y) , saame samuti u (Y = (-, +)) . N¨aide 5. Olgu y = arccos x. Et koosinuse v¨a¨artused kuuluvad l~oiku [-1; 1], siis antud eeskiri omab m~ otet, kui x [-1; 1], st X = [-1; 1]. Arkuskoosinuse v¨a¨artused kuuluvad l~ oiku [0; ]. Seega Y = [0; ]. Funktsiooni graafikuks on 3 2.5 2 y 1.5 1
Nii võime leida nurga koosinuse: . Nagu nägime pöördfunktsioonide juures, võime nurga koosinuse põhjal kergesti leida ka nurga enda väärtuse. Kõige lihtsam on küsida nurga väärtust taskuarvu- tilt – igal uhkemal taskuarvutil on nurga koosinuse väärtuse põhjal nurga leidmine tähistatud funktsiooniga või cos– . Täpselt samamoodi võime leida ka nurga koosinuse: ja seejärel arkuskoosinuse abil nurga väärtuse. Viimaks saame nüüd ka nurga lihtsalt välja arvutada. Olenevalt sellest, kummalt poolt läheneme, on või . Oleme nüüd täpselt kirjeldanud arvutusi, mis tuleks teha robotkäe antennini juh- timiseks. Edasi tuleks need tehted ja kõikide andmete täpsed väärtused arvutile edasi anda ning kosmosejaam saabki korda! 229