), üksühene- siis X=0,lõp.), ja vastup. y x-i kujutisex+pöördf=argum X=(0,lõp.)eksp.ja ent ja sõltuv muutja vahetuses trig.f.määramisp võrratus, a>0 +määramisp.ja vää.hul vahetus ja pole 1, siis X=R ja Y=(0,1), +kompenseeruvus+f.ja pf.graaf kirjutada sin, cos, ikud sümmeetr.y=x suhtes+ tan=(2k+1/2)pi, ning k e Z, logf ekspf y=a_xpöördf+ Y=R. cot=X=R/(kpi||k e Z) arkused trigode pöördf-d Y=R alg.tehted: 2.funk.: muutuv.suurus:lõp kah+kasv y=f(x) ja g(x), ühine + tõk kui muutp on määramisp: 1) f ja g summa, tõk+kah*tõk on lõp kahanev! vahe,kor ja jag kirjut! piirv.omad: liitmine,-,*,/(ei liitfunk:2.funk 2 määrp. 0),C pid f.def: olgu...(x- Põh.elementaarf: (11!), kuidas >a):lõp.0 erinevpiirv.a(x)/b(x), saadud?polünoom ja ratsfun: siis sama j.lõp
· C A | b f (x) f (x) b G x a x x Joonis 2.2 M~oned m¨arkused: 1. Funktsiooni piirv¨a¨ artus on alati u ¨heselt m¨a¨aratud. See t¨ahendab, et kui lim f (x) = b1 ja lim f (x) = b2 , siis b1 = b2 . xa xa 2. Funktsioonil v~oib olla piirv¨a¨ artus ka punktis a, mis asub v¨aljaspool tema m¨a¨ aramispiirkonda. See oli nii eespooltoodud n¨aites.
P · · C A | b f (x) f (x) b G x a x x Joonis 2.2 M~oned m¨arkused: 1. Funktsiooni piirv¨a¨artus on alati u ¨heselt m¨a¨aratud. See t¨ahendab, et kui lim f (x) = b1 ja lim f (x) = b2 , siis b1 = b2 . xa xa 2. Funktsioonil v~oib olla piirv¨a¨artus ka punktis a, mis asub v¨aljaspool tema m¨a¨aramispiirkonda. See oli nii eespooltoodud n¨aites. L~opmatusi sisaldavad piirv¨ a¨ artused
ja kiirkiri (cursive style). Uuskirjade tekkimist on raske ajaliselt j¨arjestada, kuna see toimus suhteliselt samaaegse arengu tulemusena. Kiirkirja () v~oiks pidada kolmest k~oige vanemaks. Kiirkiri hakkas v¨alja kujunema juba samaaegselt u ¨markirjaga v~oimaldamaks kiiret m¨arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri kujunes v¨alja j¨argmisena, vanimad n¨aited on orjakirja p~oimitud kirjutajatepoolsed vahem¨ arkused. K~oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨ ukikiri (, , , ), mis kolmest nimetatust hiliseim. L~ oplikult iseseisvatena olid kirjakujud v¨alja arenenud kolmandaks sajandiks Kolme Riigi ajal, W`ei j¨argseks perioodiks. Kanji t¨ anap¨ aeval
annaabi.ee 
