Kui funktsioonil on olemas k~oik tuletised f (n) , kus n = 1, 2, 3, . . ., ja neil on l~oplikud v¨a¨artused, siis nimetatakse seda funktsiooni l~ opmata arv kordi dife- rentseeruvaks. Neljandat ja k~orgemat j¨arku tuletisi t¨ahistatakse ka rooma numbritega. N¨aiteks f IV on neljandat j¨arku tuletis, f V II on seitsmendat j¨arku tuletis jne. Kui funktsioon on esitatud kujul y = y(x), st funktsiooni ja s~oltuva muutuja jaoks kasutatakse samu t¨ahiseid, siis tuletisi m¨arkivad u ¨laindeksid liidetakse oltuva muutujaga y. N¨aiteks: esimene tuletis on y , teine tuletis y , n-j¨arku s~ tuletis y (n) jne. K~orgemat j¨ arku diferentsiaalid. §3.6 tuletasime valemi dy = f (a)dx funktsiooni y = f (x) diferentsiaali dy jaoks (valem (3.3)). Suurus dy s~oltub punktist a, kus ta arvutatakse, ja argumendi muudust dx. Olgu dx konstantne suurus. Siis on dy arvu a funktsioon, st dy(a) = f (a)dx. T¨ahistame selles valemis suuruse a u¨mber x-ga. Saame
Kui funktsioonil on olemas k~oik tuletised f (n) , kus n = 1, 2, 3, . . ., ja neil on l~oplikud v¨a¨artused, siis nimetatakse seda funktsiooni l~ opmata arv kordi dife- rentseeruvaks. Neljandat ja k~orgemat j¨arku tuletisi t¨ahistatakse ka rooma numbritega. N¨aiteks f IV on neljandat j¨arku tuletis, f V II on seitsmendat j¨arku tuletis jne. Kui funktsioon on esitatud kujul y = y(x), st funktsiooni ja s~oltuva muutuja jaoks kasutatakse samu t¨ahiseid, siis tuletisi m¨arkivad u ¨laindeksid liidetakse s~oltuva muutujaga y. N¨aiteks: esimene tuletis on y , teine tuletis y , n-j¨arku tuletis y (n) jne. K~orgemat j¨ arku diferentsiaalid. §3.6 tuletasime valemi dy = f (a)dx funktsiooni y = f (x) diferentsiaali dy jaoks (valem (3.3)). Suurus dy s~oltub punktist a, kus ta arvutatakse, ja argumendi muudust dx. Olgu dx konstantne suurus. Siis on dy arvu a funktsioon, st dy(a) = f (a)dx. T¨ahistame selles valemis suuruse a u¨mber x-ga. Saame
piltm~oistelise m¨argi korral m¨argi h¨a¨aldus seotud tema komponentide h¨aa¨ldusega. Paraku v~oib olla ka nii, et h¨aa¨ldusn¨aitur on samaaegselt ka t¨ ahendusv~otmeks, kattudes nii piltm~oistelise m¨argi juures k¨asitletud m~oistega. N¨aiteks luitunud v¨arvi m¨arkivad puhul langevad h¨a¨aldusn¨aitur ja t¨ahendusv~oti kokku. Luu- ja pronkskirjas esinevad pilth¨ a¨alduslikud m¨argid on suures osas p¨arisnimed ning loomade, lindude nimed, kus h¨a¨aldusn¨aiturit on kasutatud algt¨ahendusliku seoseta. Vanakirjas pole siiski pilth¨a¨alduslike m¨arkide osakaal kuigi suur. Kuna h¨a¨aldust¨ahenduslikkus esineb nii pilth¨a¨alduslike kui ka