otseste paralleelide t~ombamine pole siiski o~igustatud: esimene katab teatavasti paremal juhul m¨o¨odaniku 3 tuhandet aastat, teine paraku k¨umneid tuhandeid. Eelmise osa l~opus v¨aitsin, et kanji mikrostruktuur annab m¨argis¨ usteemile sisemise s¨ unkroniseeriva mehhanismi. Arvestades, et mittereduktiivseid pilt- ja osutavaid m¨arke on kokku 500600, siis peaks loogiliselt ole- ma v~oimalik k~oik u ¨lej¨a¨anud 5060 tuhat m¨arki redutseerida vastavateks algm¨arkideks. Esimene m¨argis~onastik on u ¨htlasi ka esimeseks vastavaks u ¨rituseks, paraku eeldab see ettev~otmine palju enamate and- mete olemasolu kui u. 2000 aastat tagasi X u Sh`enil kasutada oli. P~ohjus on siin lihtne, m¨argis¨ usteemi on aastatuhandeid kujundanud mit- te niiv~ord loogikast, kuiv~ord kasutusmugavus ning v¨a¨artushinnangud. Loogika seisukohalt on see muidugi t¨anamatu, kuid samas leiame siit
. . a1n a21 a22 ... a2n a21 a22 . . . a2n det A := det . .. := .. .. .. .. .. .. .. . . . . . . . an1 an2 . . . ann an1 an2 . . . ann Determinandi det A ridade ja veergude all m~oeldakse maatriksi A ustkriipse | · | nimetame determinandi m¨arkideks. ridu ja veerge. P¨ I. Determinandid 3 1.8 Miinor ja alamdeterminant Maatriksi A = (aij ) elemendi aij miinoriks Mij nimetatakse de- terminanti, mille saame maatriksi A determinandist i-nda rea ja j- inda veeru eemaldamisel. Elemendi aij alamdeterminandiks ehk al- aiendiks nimetatakse arvu Aij := (-1)i+j Mij . Suurust gebraliseks t¨ (-1)i+j nimetame elemendi aij ja alamdeterminandi Aij m¨ argi- teguriks. 1
valgustatuks 覺悟 saamist, o˜ petuse vastuv˜otmist. Muistne initsiatsioonikoda oli じんじゃ suurte harjapuudega, sarnane Shint¯o p¨uhamutega 神社. Seal elati karmi elu ning p¨uhendati salajastesse o˜ petustesse k˜orgest soost lapsi 小子・小臣. Zhou 周 ajal しゃぎ o˜ petati kombeid 射儀. Algselt samad ・ jagunesid hiljem kasutuse j¨argi eraldi m¨arkideks. 議類 源 ⇒ 教 ⇒ 子 旧字 源 ⇒學 ⇒爻 源 白川字統 ⇒ 千 ⇒攴 1 o˜ ppima, teadmisi omandama 3 o˜ pperuum, kool
annaabi.ee 
