misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk j¨argneb elemendile xi . Selles paragrahvis tegeleme me selliste j¨arjestatud suurustega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨ artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨ hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma
misel l¨abitud teepikkus S(t) on j¨arjestatud suurus. Kui t2 > t1 , siis teepikkuse v¨a¨artus S(t2 ) j¨argneb teepikkuse v¨a¨artusele S(t1 ). J¨arjestatud muutuva suuruse erijuhuks on ka reaalarvude jada x1 , x2 , x3 , . . . , xn , . . . . Sel juhul genereerib jada indeks j¨arjestuse. Kui k > i, siis jada element xk j¨ argneb elemendile xi . Selles paragrahvis tegeleme me selliste j¨arjestatud suurustega, mis m¨o¨oda j¨arjestust edasi liikudes l¨ahenevad teatud fikseeritud arvule. Need on nn koondu- vad e piirv¨a¨artust omavad suurused. Nendest m~oistetest arusaamiseks k¨asitleme k~oigepealt u¨hte n¨ aidet mehaanika vallast. Olgu vaatluse all vedru, mis on u ¨hest otsast kinnitatud ja teine ots on lah- tine. Olgu tasakaaluasendis vedru pikkus a. Kui vedrut kokku suruda v~oi v¨alja venitada ja seej¨arel vabastada, hakkab tema lahtine otspunkt tasakaaluasendi u ¨mber v~onkuma
Kasutatud unikaalsed identifikaatorid on m¨a¨aratud j¨argmiselt: eid Suvaline mittekorduv t¨aisarv (rida lk. 75). id Kanji unicode identifikaator, juhul kui m¨ark pole unicode kodeeringus kirjeldatud, siis vastava muu kirjeldusskeemi m¨argivektor (rida B lk. 76). sid Koosneb m¨argivektorist ja t¨ahistusest ("."[0-1][0-1]* ("."[0-1]* )*), mis u¨htlasi kirjeldab toodud t¨ahenduste u ¨hte v~oimalikku j¨arjestust (rida C, EH). Viidetes (rida D, lk 77) kasutatud .X t¨ahistab vastava m¨argi t¨ahenduse identifikaatorit SID. Kuna esitatud n¨aide k¨asitles vaid u ¨hte m¨arki, siis on k~oik viited ebak~olalised. Vaatleks toodud m¨argin¨aite p~ohjal morfoloogilist indekseerimist. Mor- foloogiliste seoste p~ohjal v~oib u ¨les ehitada j¨argmise skeemi. Joonisel kuju- 13
annaabi.ee 
