Peale selle, kuna siinuse v¨a¨artused paiknevad l~oigul [-1, 1], siis saame | sin x| 1 iga x korral, millest j¨areldub, et |n | 1. Seega on jada n t~okestatud suvalise konstandiga K > 1. Rakendades ¨asjat~oestatud v¨aidet korrutisele n saame, et n on l~opmatult kahanev, st n 0. 2.4 Funktsiooni piirv¨ a¨ artus. Olgu antud funktsioon f argumendiga x. Kui argument x on j¨arjestatud, siis saame me j¨arjestada ka funktsiooni v¨a¨artused f (x), lugedes funktsiooni kahest v¨ a¨ artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32 N¨aiteks olgu funktsiooni f (x) = x2 argumentidest moodustatud j¨arjestatud hulk 1, 2, 3, 4, 5, . . .. Siis vastab sellele funktsiooni v¨a¨artuste j¨arjestatud hulk 1, 4, 9, 16, 25, . . .. Olgu funktsiooni f argument x j¨arjestatud selliselt, et ta koondub mingiks arvuks a
Peale selle, kuna siinuse v¨a¨artused paiknevad l~oigul [-1, 1], siis saame | sin x| 1 iga x korral, millest j¨areldub, et |n | 1. Seega on jada n t~okestatud suvalise konstandiga K > 1. Rakendades ¨asjat~oestatud v¨aidet korrutisele n saame, et n on l~opmatult kahanev, st n 0. 2.4 Funktsiooni piirv¨ a¨ artus. Olgu antud funktsioon f argumendiga x. Kui argument x on j¨arjestatud, siis saame me j¨arjestada ka funktsiooni v¨a¨artused f (x), lugedes funktsiooni kahest v¨a¨artusest j¨argnevaks selle, mis vastab argumendi j¨argnevale v¨a¨artusele. 32 N¨aiteks olgu funktsiooni f (x) = x2 argumentidest moodustatud j¨arjestatud hulk 1, 2, 3, 4, 5, . . .. Siis vastab sellele funktsiooni v¨a¨artuste j¨arjestatud hulk 1, 4, 9, 16, 25, . . .. Olgu funktsiooni f argument x j¨arjestatud selliselt, et ta koondub mingiks arvuks a
20 leiutamine ajaarvamise alguses.20 Han ajastul arenesid v¨alja ka teised uuskirja m¨argikujud: tr¨ uki- v~oi standardkiri (printed style), kursiivkiri (semicursive style) ja kiirkiri (cursive style). Uuskirjade tekkimist on raske ajaliselt j¨arjestada, kuna see toimus suhteliselt samaaegse arengu tulemusena. Kiirkirja () v~oiks pidada kolmest k~oige vanemaks. Kiirkiri hakkas v¨alja kujunema juba samaaegselt u ¨markirjaga v~oimaldamaks kiiret m¨arkuste ja seletuste kirjutamist. Kursiivkiri kujunes v¨alja j¨argmisena, vanimad n¨aited on orjakirja p~oimitud kirjutajatepoolsed vahem¨ arkused. K~oige formaalsem ning rangeima reeglistikuga on tr¨
annaabi.ee 
