Kõige kirevamad on aga ühe aasta taimed. Mõned taimed, mis kasvavad selles kõrbes: · Abies concolor · Adenophyllum cooperi · Argemone corymbosa · Astragalus newberryi · Camissonia campestris · Caulanthus inflatus · Dalea searlsiae · Delphinium parishii · Erigeron concinnus · Eriophyllum lanosum · Ferocactus · Ipomopsis arizonica · Larrea tridentate · Linanthus demissus · Lupinus arizonicus · Mimulus rupicola · Monoptilon bellioides · Opuntia bigelovii · Opuntia fulgida · Phacelia calthifolia · Phacelia crenulata · Senna covesii · Washingtonia filifera · Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus
tõrjuvad sinihalli ebatsuuga segametsadest järk-järgult välja külmakindlamad puuliigid, kelleks on Mertensi tsuuga (Tsuga mertensiana), valgetüveline seedermänd (Pinus albicaulis), hall nulg (Abies concolor), Engelmanni kuusk (Picea engelmannii), läänemänd (Pinus monticola) ja keerdmänd (Pinus contorta). Kaljumäestikus esinevad koos sinihalli ebatsuugaga lisaks ülalnimetatutele ka kollane mänd (Pinus ponderosa), männiliik Pinus strobiformis, korginulg (Abies lasiocarpa var. arizonica), torkav kuusk (Picea pungens) ja papliliigid (Populus sp.). Harilik ebatsuuga on ühekojaline okaspuu ning paljuneb seemnete abil. Ta hakkab tavaliselt käbisid kandma 12- kuni 15-aastaselt. Roheline ebatsuuga tolmleb levila soojemates piirkondades märtsis-aprillis, jahedamates aga maist kuni juuni alguseni. Madalamatel ja keskmistel kõrgustel valmivad seemned augusti keskpaigast kuni septembri keskpaigani, millele varsti järgneb nende varisemine. 2/3 seemnetest on
Torkivterav; okkad jäigad Teravnev; sisselõiketa Abies sibirica, A.veitchii, A.balsamea, A.fraserii, Abies holophylla Abies concolor A.koreana, A.sachalinensis, A.arizonica, (meie oludes ainuke jäikade (ainus, millel okkad mõlemalt A.alba (haruldane) okastega nulg) poolt ühtlaselt hallid; okkad
Eestis looduslikult nulge ei kasva, introdutseeritud liike on 15...20. Võra on koonusjas või harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ning võivad metsavarisega või mullaga kattumise korral juurduda. Enamik nululiike on varjutaluvad ja laasuvad seega aeglaselt. Samas aga niiskuslembesed, nõudlikud mullastiku viljakuse suhtes, üsna tormikindlad ning külmakindlad okaspuud. Tüve koor on sile, hallikas, nooremas eas läätsjate vaigumuhkudega (v.a. Abies lasiocarpa var. arizonica korginulg, millel on valkjashall elastne vaigumuhkudeta koor A. holophylla; A. homolepis). Vanemas eas koor osal liikidel lõheneb ja moodustub pikirõmeline või soomusjas korp. Okkad spiraalselt 1-kaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel (mõnedel liikidel ka pealküljel). © Ivar Sibul 2007 2012.
annaabi.ee 
