Läänekirik on kontsiliaarset korda arendanud edasi 1960ndatel toimus 21. kirikukogu. Õigeusu kirikud orgunnisid 2017. a 8. kontsiili, mis siis kogunes esimest korda üle 1000 aasta. Kirikukogude kokkukutsujaks on Rooma keiser, esindatud oli suur osa tolleaegsest kristlaskonnast. Eismene kirikukogu oli 325. a Nikaias (VT PABERIT!). Esimese kahe kontsiili keskmes küsimus Isa ja Poja vahekorrast, teisel ka Püha Vaim. Lepitakse kokku kolmainu õpetuses. Arius ja ariuslased. Arius elas u 260-336. Tekib konflikt kohaliku piiskopi Aleksandriga. Vastasseis levib ja ähvardab impeeriumi lõhestada. Seepärast Constantinus kutsubki kokku esimese sinodi Ariuse vastu. Tüli sai alguse Ariuse jutlusest, kus samastab logose (eesmärk oli kristlikku maailma siduda hellenismiga) Jumala tarkusega. Selleks ajaks oli logose idee tuntud ning kasutusele võetud – s.o Jumala sõna, Jumala mõte, justkui maailma algne plaan.
valitsesid kohalikud ülikud, kuningas või vürst. Tekkis keskaja lõpuni valdavaks olnud "privaatkirik", mis oli Rooma alt mööndustega vabaks päästetud. Paavst ei saanud sajandeid selle vastu midagi teha, sest kohalikud võimud olid liialt võimsad. 2. Bütsantsi kirik varakeskajal. Keiser Justinianus. Kiriku ja riigi suhted. Monofüsiitlus. Pärast Lääne-Rooma langemist germaanlaste kätte (kuigi ka germaanlased olid ristiusu vastu võtnud, olid nad valdavalt ariuslased), jäi ainsa riigina peavoolu katoliku usku esindama vaid Ida-Rooma keisririik. 451. aastal toimunud Chalkedoni kirikukogu ei suutnud veenda paljusid monofüsiite Ida-Rooma keisririigi idaosas ning monofüsiitluse tüli jätkus. 527. aastal tuli võimule küllap Ida-Rooma kõige tuntum keiser Justinianus I, kelle ideaaliks oli taastada endine Rooma impeerium, nii suurel määral, kui see võimalik oli. Reaalsuses pidi ta tegelema paljude sisepoliitiliste probleemidega
Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist". Augustinus kõneleb selles raamatus roomlastele ning väidab, et Rooma langemine kristlastest-ariuslastest gootidele (410), keda juhtis Alarich, ei ole midagi hävinud, vaid sellel on hea tagajärg. Toona tekkis diskussioon, kas põhjuseks on Rooma vanade
annaabi.ee 
