vahemikuna. Dispersioon näitab, kui palju uuritavad suurused varieeruvad. Samade väärtustega katsete dispersioon on võrdne nulliga ning mida suurem on erinevus, seda suurem on ka dispersioon. Standardhälve näitab aga erinevust aritmeetilisest keskmisest. Variatsioonikordaja näitab hajuvust keskväärtuse ümber protsentuaalselt ja mida väiksem on nimetatud väärtus, seda ühtlasem on valim. Standardviga on hinnang mõõtmaks sarnasust aritmeetilisele keskmisele. Katsetäpsus on standardviga aritmeetilisest keskmisest protsentides. Student´i kriteerium näitab, kas erinevus kahe sama tunnuse väärtuse vahel on oluline (vt Tabel 2). Tabel 1. Variatsioon-statistilise analüüsi tulemused I katseala II katseala III katseala Võra Võra Võra
mis näitab uuritava tunnuse keskväärtuse kaugust oma alumisest ja ülemisest usalduspiirist olulisuse nivool . (Vt. ka arvkarakteristikute leidmine protseduuri Descriptive Statistics abil.) Usalduspiirid leitakse liites saadud arvu pluss- ja miinusmärgiga tunnuse aritmeetilisele keskmisele: ülemine usalduspiir , alumine usalduspiir . (Samad valemid on ülal näitena realiseeritud MS Exceli valemitena, kus ka protseduuri Descriptive Statistics poolt väljastatav suurus arvutatakse ise.) [email protected]
,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja vastuoluliseimaks projektiks kujunes ideaalvangla Panoptikum välja töötamine, kus üksainus valvur võib teadmatuse abil kontrolli all hoida kõiki kinnipeetavaid. Hoolimata sellest, et Benthami poolt välja pakutud mehhanismil rajaneb näiteks tänapäeva ühiskonnas juurdunud turvakaamerate tööpõhimõte, ei õnnestunud tal oma leiutist ellu rakendada ei Venemaal ega
23. Millised hulgaaritmeetilised tehted on olemas? Millised on nende tehtemärgid? Hulga täiend ¯ Hulkade ühend ∪ Hulkade ühisosa ∩ Hulkade vahe Hulkade sümmeetriline vahe 24. Millised on unaarsed ja millised on binaarsed hulgaaritmeetilised tehted? Unaarne rakendul ühele hulgale – hulga täiend. Binaarsel tehtel on operandideks kaks hulka – hülkade ühend, ühisosa, vahe, sümmeetriline vahe. 25. Millisele aritmeetilisele tehtele vastab iga konkreetne hulgaaritmeetiline tehe? Ühend – liitmine Ühisosa – korrutamine Vahe - lahutamine 26. Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks korrutamiseks? Hulkade ühisosa. 27. Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks liitmiseks? Hulkade ühend. 28. Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga ühendisse? Mõlema hulga elemendid. 29. Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga ühisosasse? Mõlema hulga ühised elemendid. 30
98. MÕÕTE-, KATSE- JA KALIBREERIMISTULEMUSED NING NENDE MÄÄRAMATUSED 99. Läbimõõdu mõõtmine Detailide läbimõõtu mõõdetakse tavaliselt nihiku, kruviku või mõne muu pikkusmõõturiga. Tavalislt mõõdetakse tingimustel, mille juures ei arvestata temperatuuri parandit, ega õhuniiskuse parandit. Mõõtmisel fikseeritakse 2, 3 või 5 mõõdist. Täpsemate tulemuste saamiseks mõõdetakse n>10 mõõtmist. Mõõtetulemuse saamiseks lisatakse tavaliselt saadud mõõdiste aritmeetilisele keskmisele x parand K, mille väärtus saadakse kasutatava mõõtevahendi kalibreerimistunnistusest. 100. Mõõtmise mudel Mõõtmise mudel on järgmine d = x +K (d-detaili, x- mõõdiste aritm keskm, K- parandi väärtus) 101. Panust andvad dispersioonid Mudelis (4.35) esinevad sisendid suurused pingelang U ja takistus R sel juhul omavahel ei korreleeru. Seega voolutugevuse I mõõtetulemuse dispersioonihinnang u² (I) valemite (2.12) ja (2
annaabi.ee 
