10. stseen: DJ ütleb Sganarellele, et nad vahetaks riided ära sõjameestega võitlemiseks. Sganarelle pole poolt: miks peaks tema surema DJ eest? DJ ütleb, et see väga suur au. Vahetavadki riided ära. 3. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja DJ on metsas, riietunud reisiülikonda (DJ) ja arsti rõivaisse (Sganarelle). Sganarelle uhke oma rõivastuse üle ja rääkis, et annab külaelanikele nõu ja kirjutab välja retsepte (oksenduskivi). S küsib DJ-lt, et millesse too usub. DJ usub aritmeetikasse. Sganarelle peab inimolendik üheks imelisemaks asjaks maailmas. DJ arvab, et nad eksinud ning plaanivad appi kutsuda eemal olevat meest. 2. stseen: DJ ja S kohtavad santi. Küsivad teed. Sant annab juhtnöörid metsast väljapääsemiseks ja soovitab ettevaatlik olla, kuna metsas röövlid. Sant palub endale armuandi. DJ peab seda pahaks, et omakasupüüdlik sant. Sant räägib kui vilets elu tal on. DJ ütleb sandile, et too vannuks ja siis saab temalt ühe luidoori (??)
oli neil selge ettekujutus selle geomeetrilise kujundi ideaalsusest, mille puhul teoreemid pidid kehtima. Egiptlased ja babüloonlased ei olnud ideaalseid objekte kunagi tundnud; nende jaoks oli ristkülik põld, ring ratas või kaevuäär. Ilma idealisatsioonita aga ei saanud mõeldagi tõestusest siin tuli teha otsustav samm. On ka arvamus, et traditsioonilised jutustused Thalese ja Pythagorase avastustest on täiesti ebaajaloolised. Iamblichos (Sissejuhatus Nikomachose Aritmeetikasse, 10.8 Pist.): "Thales defineeris arvu kui ühtede kogumi, järgides Egiptuse vaadet, aga Egiptuses ta tegeleski teadustega." Muu teaduslik tegevus Thales oli tihedalt seotud Lähis-Ida kultuuriga. Hilisem antiiktraditsioon on üksmeelne selles, et Thales ammutas kõik oma esialgsed teaduslikud teadmised Babülooniast, Foiniikiast ja Egiptusest. Iamblichos ütleb, et oma tarkuse ammutas Thales Memphise ja Diospolise preestritelt
Kuna me valesid väiteid tõestada ei saa, siib peabki A olema õige. Kuna A on õige, peab kehtima see, mida A väidab: A pole tõestatav. Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. Äsjatoodud mitteformaalne arutlus muidugi veel aritmeetika mittetäielikkust ei tõesta. Gödel kodeeris mittetäielikkuse tõestamiseks formaalse aksiomaatika aritmeetikasse. Nimelt saab kogu nimetatud formaalse süsteemi ja kõik väited esitada aritmeetika enda teoreemidena, s.t teoreemidena täisarvude kohta. Seega õnnestub kirja panna aritmeetikateoreem A, mille sisuline tähendus formaalses süsteemis on, et seesama teoreem A ei ole aritmeetika aksiomaatikast tõestatav. Teoreem A on tegelikult tõene, aga kasutatud formaalsest süsteemist endast teda tuletada ei saa, tarvis on aksioome juurde lisada
annaabi.ee 
