magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ülikool valis endale juhi ehk rektori praktiliste asjade korraldamiseks. Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada.
eesmärgiga inimest ümber veenda ning vajadusel karistada. 1. tuleriit 2. veeproov Benediktlane- “Mustad kuued”, 6. saj Benedictuse rajatud ordu. Tsistertslane- “Valged kuued” Frantsisklane- halli rüüga kerjusmunk. Ristisõda- Kiriku poolt organiseeritud sõjakäik “pühadel eesmärkidel” Ordurüütel- Ordurüütel on munk, võitleb usu nimel uskmatutega 7 vaba kunsti:1.grammatika 2.matemaatika 3.retoorika 4.dialektika 5.aritmeerika 6.muusika 7.astronoomia Skolastika- keskaegne filosoofia, mis lähtus kirikust. Tsunft- käsitööliste ühing Gild- kaupmeeste organisatsioon Skraa- tsunfti põhikiri Moslemite 5 põhisammast: 1.Usutunnistus (ainujumala, Allahi kummardamine) 2. Palvus (5x päevas) 3.Iga-aastane paastumine (ramadani kuus) 4.Palverännak Mekasse (kuuaasta viimasel kuul-Hadž) 5.Almuste jagamine (rahaline annetus-2% sissetulekust) Mošee- islami kirik, kupliga.
Vaimulike ja munkade kasvatusega tegelesid tavaliselt kloostri- ja katedraalikoolid. Sageli sattusid sinna kõrgemast soost perekondade nooremad pojad, aga ka orvud ja mahajäetud lapsed. Õppetöö käis ladina keeles mehaanilise päheõppimise meetodil. Keskaja vaimulikke õpetati seistme vaba kunsti järgi. Vabade kunstide õppekavva kuulus keskajal üldiselt kaks taset: triivium(grammatika, retoorika, dialektika) ja kvadriivium (aritmeerika, geomeetria, astronoomia, muusika). Vaimulike naiste ülesanneteks olid käsitöö, ravimtaimede tundmine ja kasutusoskus, aiapidamine, kokkuhoiuõpetus ja peamise väärtusena halastuse vajaduse meenutamine. Keskaja rüütlite ülesanneteks oli sõdida ja ühiskonda kaitsta. Rüütliks õppida said ainult kõrgemast soost poisid. Rüütli kasvatusel oli kolm etappi: paaz, relvakandja, rüütel. Poisid õppisid relvakäsitlemist, ratsutamist, vehklemist ja jahipidamist
pangaautomaadid, piletiautomaadid ja muud välitingimustesse paigaldatud seadmed. Induktsioon-puuteekraanid Induktsioon-puuteekraan on integreeritud ekraaniga graafikatahvel. Need ekraanid reageerivad ainult spetsiaalse pliiatsi peale. Kasutatakse, kui on vajalik seadme reageerimine vaid pliiatsiga (mitte käega) vajutuse peale: high-end klassi kunstitahvlid, mõned tahvel-PC mudelid. Aritmeetika-loogika seade (ALU). ALU on kombinatsiooniskeem, mis teeb teatud hulka aritmeerika ja loogikaoperatsioone. Need on baasoperatsioonid, mis tehakse protsessoris otse riistvaras. Näiteks liitmine, lahutamine aritmeetika poolelt ja EI, JA, VÕI loogika poolelt. Iga operatsiooni jaoks on ALUs oma loogaikaskeem. Operatsiooni valikuks kasutatakse multipleksorit. Vahemälu (Cache) organiseermine: otsevastavuse, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Vahemälu organiseerimine kolmel viisil:
- | järeldub, et - = 0 ja ka - = 0. q1 q2 r1 r2 · Olemegi näidanud, et = ja = . Definitsioon Algarvuks nimetatakse naturaalarvu p > 1, mille ainsad naturaalarvulised jagajad on 1 ja p. Naturaalarvu, mis on suurem kui 1 ja mis pole algarv, nimetatakse kordarvuks. Teoreem (Aritmeerika põhiteoreem) p1 Iga naturaalarvu n > 1 saab esitada algarvude korrutisena (st leiduvad r ja ,..., pr p1 pr nii, et n = ,..., ) ning see esitus on ühene tegurite järjekorra täpsuseni. Teoreem Algarvude hulk on lõpmatu. TÕESTUS
annaabi.ee 
