Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa elanikkonnast on teadlik tema langusest, isegi siis, kui ta on teadlik, et teda ei oota ees muu kui põlgus ning pila
Tokugawa sogunaadi aastail (1603-1868) oli nõ-teater täielikult ülikute meelelahutus. Eliidi jaoks kirjutati üha uusi näidendeid kuid seejuures säilisid vanad traditsioonid. Keskajast on pärit ka nukuteater bunraku. Oma nime on see saanud Õsaka näitegrupilt Bunraku-za,kes alustas oma tegevust 18.sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155) Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile. Tänapäeval tunntakse kabuki't kui Jaapani klassikalist teatrit. Kabuki teatri rajajaks peetakse preestrinnast tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on
Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil Inglismaal ja ka Mandri-Euroopas; sai nime inglise arhitektide ja mööblikunstnike vendade Robert Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 8 (1728-92), John (1721-92) ja James (1732-94) Adami järgi
annaabi.ee 
