riidetükk, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation-Paksem üleriie, mis tõmmati selga külmema ilma puhul. Sümpoosion-Ühised kodused pidusöögid, mis aitasid sõpruskonda liita. Kraater-Laia suuga veinisegamisnõu, millest kallasid orjad veega lahjendatud veini külaliste joogikarikatesse. Gümnaasion-spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis- ning riietusruum. (alastioleku koht, kuna sporditi alasti.) Hetäär-sõbratarid, kellega paljudel aristrokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted. Pederastia-homoseksuaalne suhe mehe ja nooruki vahel. Sõjad, lahingud, liidud: Maratoni lahing 490 ekr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega üle Egeuse mere Ateena vastu. Kreeklased olid kahekordses enamuses. Pärslased tulistasid kreeklasi põhiliselt vibudega kaugelt.Kuid kreeklastel õnnestus pärslaste read sassi ajada ja toimus veresaun.Lahing lõppes kreeka võiduga. Termopüülide lahing 480 ekr
· rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused.
· rahvakoosolekut peeti kõrgemaks võimuorganiks , kuigi selle kõrval eksisteeris ka rikastest ja suursugustest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolek otsustas ja nõukogu kiitis heaks · Rahvakoosolekutel võisid osaleda vabad põliselanikest mehed. · Ühtlasi valis rahvakoosolek iga aasta riigiametniku, kes kuhtis polise sõjaväge ja korraldas igapäevaelu. · Rahvakoosolekud tagasid suveräänsuse ja ei lasknud aristrokraatidel võimust võtta. Ühiskonna struktuur · Enamik ühiskonnast olid talupojad kellel oli kohustus minna vajadusel riigi eest sõtta. · Vaesuse piiril virelevad põlluharijad, kes ei suutnud maksta makse ja laenu. Nad orjastati- loobusid oma maatükist. · Käsitöölised-peamiselt pidasid väikesi töökodasid ja teenisid sealt raha. Olid üldiselt üsna madalal sotsiaalses positsioonil mis tähendab, et neil puudusid kodanikuõigused.
üh. Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka linnade ühendus Sparta juhtimisel, spartalased saavutasid hegemoonia kogu Kreekas IV. saj eKr, sellega polnud rahul teised linnriigid Demokraatlik Ateena Ateena Atika maakonnas, kodanikuks olid kõik vabad mehed 594. a. eKr Soloni reformid, suurenes vaeste võimalus osaleda riigiasjades Ateena rajas võimsa laevastiku, kujunes Ateena mereliit(477. a. eKr) Ateenast kujunes demokraatlik riik V saj. keskpaigas, kõik olid võrdsed, aristrokraatidel polnud eesõigusi Perikles kodanikkond Periklese ajal u 50 000 rahvakoosolek kogunes iga 10 päeva tagant 500 nõukogu ametisse seati igal aastal 6000 kohtunikku 10 strateegi(väejuhti), olid ametnike hulgas tähtsamad ametnikel väike palk otsene demokraatia metoigid mittekodanikud, ei võinud osta maad, elasid linnas, tegelesid käsitöö ja kaubandusega, maksid makse, teenisid sõjaväes, metoige oli kodanikest rohkem kodanikud olid maksudest vabad