korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud).
lõplikult, elades algul Tahiti ja hiljem Dominiki saarel. Perekonnale oli kunstiga tegelema hakkamine täielik sokk. Tema sihiks oli lahti ütelda renessanssist valitsenud looduslähedusest, värskendas kunsti primitiivsete rahvaste kunstiga. On maalinud loendamatuilt pilte põlisrahvastest, Tahititaridest. Lol. Oli naivist. Never More. · Toulouse-Lautrec (1864-1901) Äärmiselt värvikas isiksus. Sündis prantsuse aristrokaatide perekonda, kus ema ja isa olid nõod, väga vana sugupuuga. Oli imearmas laps. Veetis palju aega Moulin Rouge's. Üks plakatikunstile aluse panija. Moulin Rouge' plakat. · Kunstis pääses mõjutusele Juugent, stiili tuntakse juugentina saksa kultuuri kontekstiga maades. · · JUUGENT · 19 ja 20 sajandi vahetuse kunst. Perioodi jääb ka postimpressionism. Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske.
pärisorjuse vastu. 1832. aastal peale oma tagurliku professoriga tekkinud vastuolusid lahkus ta ülikoolist ning läks Peterburis asuvasse militaarkooli. Koheselt peale kooli lõpetamist ja ratsaväe alama auastme saamist 1834. aastal määrati ta Peterburi lähedal, Tsarskoje Selosse Hussari Ihukaitse rügementi. Noore ohvitserina veetis ta märkimisväärse osa oma ajast pealinnas ja tema kriitilised tähelepanekud sealsest aristrokaatide elust said näidendi "Maskeraad" aluseks. Aeg, mil Lermontov oli sügavalt, samas ainult ühepoolselt, kiindunud Varvara Lopukhinasse, tunne, mis kunagi ei temast ei lahkunud, peegeldub tema " Ligovskaja hertsoginnas" ja testes töödes. Lermontovi vapustas tõsiselt 1837. aasta jaanuaris suure poeedi, Puskini, surm duellil. Ta kirjutas eleegia, mis väljendas rahva armastust surnud luuletaja vastu, hukka mõistes mitte ainult Puskini