Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist tekkis ka ladina tähestik. Poliste valitsemine Demokraatlikud linnriigid Kodanikud olid inimesed kellel oli õigus polise valitsemisest osa võtta. Kodanikud olid ainult vabad täiskasvanud põliselanikud kes olid meessoost. Naisi kodanike hulka ei loetud. Kodanikud olid ka sõdurid ja kaitsesid polist vaenlaste eest. Rahvakoosolekutele koguneti riigiasju arutama. Kodanikud valisid ise nõukogude liikmed ja ametnikud. Nad olid enamasti Aristrokaadid. Algul olid kõik polised Aristrokaatlikud kuid hiljem arenes id välja Demokraatlikud polised. Ainult Sparta jäi aristrokaatlikuks. Demokraatia tähendab Kreeka keeles rahva võimu. Aristrokaatlikud linnriigid Aristrokaatlik linnriik oli Sparta. Aristrokaatia tähendab seda et polist valitsesid ainult kõige rikkamad ja mõjukamad. Aristrokaadid olid need kes valitsesid Aristrokaatlike poliseid. Aristrokaadid olid linnriigi kõige rikkaimad ja suursugusemad
asulad. Algas Kreeka-Mükeene periood, mil kujunes kiri. Peale seda algas tume ajajärk. Kreeka oli lagunenud peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. Järgnes arhailine ajajärk, kus hakkasid kujunema linnad. Kirjaks oli lineaarkiri. Eeldavalt armastasid kreeklased jumalannasid. Olulisel kohal religioonis oli härg. Kõige armastatumaks sai Kreekas Trooja sõjalugu. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Kreeka ühiskonna moodustasid aristrokaadid. Alguses maaliti kreeka vaase geomeetrilises stiilis,kuid neile ilmusid inimfiguurid. Kujunes välja ka teisi figuure, agu Mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Ise arvan et mustad on paremad, kuna need on selgemalt mõistetavad. Kreeka ühiskond oli patriarbaalne. Kreeka jumalad olid antropomorfsed nii välimuselt kui ka iseloomult. Peajumalaks oli Zeus. Tähtsamad rituaalid olid vereohvrid. Kuulsaim oraakel Kesk-Kreekas oli Delfi oraakel, kõrge Parnossose mäe kaljuse jalamil.
1787. A saab vürstilt loa õppereisiks Viini, kus ta kohtubki Mozartiga. Mozart kiitis harva inimesi ja andis Beethovenile ülesande, mille B loominguliselt lahendas ning Mozartile oli muljet avaldatud. 1792. Kolis õppimise eesmärgil alaliselt Viini. Bethovenit hakkavad õpetama Hayden, Salieri ja teised.1. tuntuse võidab B kui pianist, kuid mõne aja pärast teeb endale nime ka heliloojana. Teda hakkavad majanduslikult toetama paljud jõukad aristrokaadid. Eraelu ta oli surmani üksik hunt, sest ta oli halva iseloomuga, 155 cm pikk, tagasihoidliku mehelikusega. Viinis elas ta oma loomingu müügist, kontserditel esinemisega, andis õpilastele tunde. Tal puudus perekond, lisaks süvenev kurtus. B oli järsk, kohmakas, etiketti mitte järgiv, kõigi vastu ebasõbralik ja ebaviisakas. 1809. Saab B eluaegse pensioni, kohustusega jääda alaliselt Viini. Oma viimase sümfoonia kirjutab täisti kurdina : 9. Sümfoonia, missa
Erinevused: Sparta - riiki valitsesid kaks kuningat, kes said riigivimu primise teel. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid, kelle vimu all olid lejnud elanikkond. Spartiaatitel tekkisid suured varanduslikud erinevused. Ateena - puudus valitseja, otsused tehti lbi rahvakoosolekute. Kodanikkonna moodustasid kik meeskodanikest plisasukad. Aristokraatitel puudusid riigi valitsemisel eesigused. 4.Iseloomusta Kreeka hiskonna struktuuri. v: hiskonna lemkihi moodustasid aristrokaadid ehk suursugust pritolu suurmaaomanikud, kelle seast prinesid ka riigimehed ja vaimuinimesed. Enamikud kreeklased olid aga talupojad, kes teenisid endale elatist peamiselt plluharimisega, kui ka ksit ja kaubandusega ning talupojad olid vabad. Kreekas oli levinud ka orjandus ning orjatd kasutati peamiselt kodustes- ja ka pllutegevustes. Orjad olid omaniku omandid ning neid vidi kohelda kui varandina. Kreeka hiskond oli patriarhaalne s.t meestekeskne. Naistel polnud kodanikuigust ning
4) 11. saj Väike – Aasia seldžukkide e. türklaste kätte 5) 15. saj Balkan, türklastele. KEISER- sõjaväe juht, ülemkohtunik, ülem seaduseandja, algul pärandus võim kaasvalitsejale, hiljem pojale. Määras ihukaitseväe Määras Patriarhi. Määras senati määras hipodroomi parteid Ametkonnad – hierarhilised, kõrgemad ametnikud aristrokaadid Strateegid – valitsesid teemat, sõjaline ja tsiviilvõim Stratioodid – said maatüki, mida pidid valitsema talupojad. 9. SLAAVLASED. VANA VENE RIIGI TEKE Slaavlaste algkodu piirkond oli Mustast meres loodes, Karpaatide ja Dnepri jõe vahel. U. 5. sajand algas väljaränne tänu kliimajahenemisele. Neid ajendas veel rändama hunnide rünnakud ja avaarid. Nad asusid elama tänase Poola, Tšehhi, Slovakkia, Valgevene, Lääme-Ukraina aladele.
annaabi.ee 
