" Anaximandros mõistis seda kui omamoodi reaalsust, mis erineb kõikidest elementidest, kujutades endast nende ühist algalust, ammendamatut allikat, millest kõik võrdselt toituvad. Aristoteles seletab seda valikut järgmiselt: kui üks elementidest avalduks apeironina(lõpmatult), siis ta hävitaks kõik teised. Elemendid piiritlevad üksteist vastastikuste opositsioonide kaudu, järelikult peavad nad alati olema üksteisega võrdses suhtes. Tähelepanuväärne on, et aristootellik argumentatsioon rõhutab radikaalset muutust võimu ja korra suhtes. Basileiast (jumala kuningriik) ja monarchiast, mis müüdis olid korra loojad ja hoidjad, saavad Anaximandrose uues perspektiivis korra dekonstruktorid. Anaximandrose poolt piisava täpsusega kujutatud uus maailmapilt sai põhjapanevaks nii presokraatilisele filosoofiale kui meditsiinilisele mõttele. Traditsiooni järgi arvas Anaximandros, et maa asub paigal oma keskse asukoha , sarnasuse ja tasakaalu tõttu
matemaatika ning geomeetria väga populaarsed. Kasutame nende deduktsiooni ning tõestusmeetodeid siiamaani. Pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki. Kuivõrd keskajal domineeris just aristootellik filosoofia teadustes, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus see viis algosakeste küsimuse juurde. Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. Siia konteksti sobivad hästi ka mikro- ja
) Samas, tuleb tunnistada, saab abstraktset lähenemist loodusteaduses kasutada piiratult. Lisaks pärast Aristotelest, kes muutus kõigutamatuks autoriteediks sai idee, et kõike looduses saab loogiliselt tuletada ja järeldada, isegi teaduse arengut pidurdavaks lähenemiseks (Bernal ütleb, et see andis mitmetele sugupõlvedele veendumuse, et nad on juba lahendanud probleemid, mida nad polnud veel õieti uurima hakanudki... Kuivõrd keskajal domineeris teadustes just aristootellik filosoofia, siis seletatakse sellega ka keskaja teaduse arengu pidurdumist ja skolastika võidukäiku). Kreeklastel oli kalduvus natuurfilosoofiaks (loodusfilosoofiaks). Tegemist on katsega luua terviklik loodusekäsitlus. (See viis algosakeste küsimuse juurde.) Natuurfilosoofia oluliseks osaks on olnud kosmoloogia ja kosmogoonia kosmos vastandus kaoses olevale maailmale ja elu ning inimese tekke õpetused. (Siia konteksti sobituvad mikro- ja makrokosmose valdkonnad.) Kreekas sündis