Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
koosneb algelementidest (vesi, kivi, õhk, taevas). Demokritos - maailm koosneb aatomitest. Herakleitos - "Pantha rei" - kõik voolab. Zenani Apooria - vastuolulised laused (noole lend, Achilleus ja kilpkonn). Sofistid - tarkuse armastajad. Filosoofia ja retoorika õpetajad. Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast." Temale järgnes küünikute põlvkond (Diogenes tünnis). Plaaton - idealismi rajaja, koopamüüt. Oma teosed pani kirja dialoogidena. Rajas oma akadeemia. Aristooteles - peripateetik (jalutaja). Õpetas õpilasi pargis jalutades. Tema kool asus Lykeionis. Rajas õpetuse riigist: Monarhia -> Türannia Aristokraatia -> Oligarhia Demokraatia -> Ohlokraatia (korralagedus). Platoni ja Aristootelese teosed on säilinud peaaegu tervikuna, tänu araablastele. Epikuurlased - prpageerisid rahulikku ja lõbusat elu. Stoiku - sisemiselt vaba ja rahulik inimene. Stoiline rahu - sisemine rahu. Skeptikud - kõiges kahtlejad.
Võrreldes akadeemiaga oli peripateetilise kooli õppeainestik mõnevõrra avaram: filosoofia kõrval, mis siingi oli peaaineks, omistati tähelepanu ka teistele teadustele, eriti aga loodusteadustele. Jõuka mehena, kellel ei puudunud peale muu ka aineline toetus Makedoonia kuningakojalt, võis Aristoteles muretult anduda teaduslikule tööle ja uurimisele, soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid. Andmed kinnitavad, et Aristooteles omas väga rikkaliku ja väärtusliku raamatukogu, mida ta oma töös väga tihti kasutas. Pärast Makedoonia kuninga Aleksandri surma muutub Aristotelese elu eriti pingeliseks. Ateenas võimule saanud Makedoonia vastane valitsus hakkab teda kahtlustama reeturlikus sõbrutsemises Makedooniaga. Tema vastu sepitseti isegi kaebus, milles teda süüdistati religiooniteotamises. Et ähvardavast vägivallast pääseda, õnnestus tal Ateenast põgeneda. Pagenduspäevad
annaabi.ee 
