Enne ülestõusu oli toimunud see, et viimane Pergamoni kuningas oli oma riigi loovutanud testamendiga Roomale. Ülestõusu juhiks sai kuningas Attalos III'da poolvend Aristonikos. Ülestõus leidis toetajaid ka vabaelanikkonna hulgas seal alal, paljud talupojad kes polnud Rooma alla kuulumisega rahul seda toetasid. Sellel ülestõusul oli ka oma ideoloogia, Aristonikos oli mõjutatud stoa filosoofiast kõik inimesed on loodud looduse poolt vabadeks. Aristonikose unistus oli luua riik, milles stoa filosoofilised ideed vabadusest ja võrdsusest oleks teostatud. Riigi nimeks pidi saama Heliopolis ehk päikeseriik, kodanikeks pidid saama heliopoliidid, kelleks end tema pooldajad hakkasid ka kutsuma. Neil õnnestus see utoopia teha teoks 133eKr, see riik loodi. See oli kommuun kus kehtis ühisvarandus ja võrdsus. Roomlased võtsid ta aastal ___ vangi ja hukkasid ta Roomas. Toetati seda ideed ka Roomas, toetajateks olid endised Gracchuste
Välispoliitiliselt oli Pergamoni peamised vastased nüüd Makedoonia Antigoniidid, kelle vastu hoiti kindlat liitu Roomaga ja toetati Kreeka linnade sõltumatuspüüdlusi. Siit sugenesid head suhted Ateenaga, mis avaldus näiteks monumentaalse sammaskäigu (nn Attalose stoa) rajamises Attalos II (160 138) poolt Ateena agoraal. Viimane Pergamoni kuningas, lastetu Attalos III (138 133), pärandas testamendiga riigi Roomale. Attalose poolvenna Aristonikose ülestõusu mahasurumisega (130. a.) alistasid roomlased Pergamoni alad ka reaalselt ja moodustasid neist Aasia provintsi. Makedoonia ja Kreeka. Diadohhide sõdade ajal käis Makedoonia korduvalt käest kätte siin valitsesid üksteise järel Antipatros, Kassandros, Demetrios Poliorketes, vahepeal lühikest aega Epeirose kuningas Pyrrhos, seejärel Lysimachos ja Ptolemaios Keraunos. Viimase hukkumine 279. a. galaatide sissetungi käigus viisid riigi kaosesse. Olukord rahunes
Rooma ju- ristid olid seisukohal, et võideldakse relvadega, mitte mürkidega (ld ar- mis bella non venenis geri). Eriti käis see juhtumite kohta, kus mürgitati kaevusid kemikaalide või loomakorjustega, et võtta vaenlaselt võimalus hankida oma üksustele värsket vett. Samal ajal ei takistanud see Rooma väepealikuil vajaduse korral kaevusid mürgitamast sõjalise taktikana Väi- ke-Aasias pärast võitu Aristonikose üle tema sõjaväest järelejäänud ük- suste vastu. Nii tekkis Rooma riigil uus koloonia. 15. sajandil renessansiajal tegi teadlane ja kunstnik Leonardo da Vinci et- tepaneku kasutada arseensulfiidi ja vaserooste pulbrisegu väikestes süü- tegranaatides vaenlaste laevameeskondade vastu, kes oleksid kinnistel laevatekkidel lämbunud. Kahjuks on tänaseni teadmata, kas Leonardo da Vinci ettepanekut on kunagi kuulda võetud. 17
annaabi.ee 
