takistavad sel moel teda kurja tegemast"? V: Diogenes 17.Kord rääkinud keegi, millises luksuses elab Makedoonia kuninga Aleksander Suure õukond. Mida Diogenes selle peale ütles? V: "See on küll tõesti õnnetu, kes isegi hommikust sööma ja lõunastama peab, siis, kui Aleksander Suur seda tahab" 18.Mida tegi Diogenes, kui nägi kord poissi, kes jõi vett peopesast? V: Diogenes viskas minema kruusi ja ütles: "Poiss ületas mind lihtsuses" 19.Kord oli Diogenes olnud kellelgi aristokraadil külas, kes keelanud tal maha sülitada. Kuhu Diogenes siis sülitas? V: aristokraadile näkku 20.Mida ütles Diogenes, kui talle öeldi, et paljud naeravad tema üle? V: "Aga nende üle võibolla naeravad eeslid; kuid mis loeb neile eeslite arvamus. Nii ka mina: mis loeb mulle nende arvamus" §5. PLATON (427-347 eKr) . Eluloost 1.Kes on Platoni õpetaja? V: Sokrates 2
(„Tee“ K. Kroon; A. Kang) Osatähtsused tee tootmises maailmakaardil: India - 25.63% Hiina - 25% Keenia - 10, 25% Tseilon (Sri Lanka) - 9,65% Türgi - 6,42% Indoneesia - 5,31. (KHK) 6 Teejoomise traditsioonid: Inglismaa Kõige kuulsamad inglaste poolt juurutatud tee joomise traditsioonid on kellaviietee ja tee piimaga. (Greenfield) Igal endast lugupidava aristokraadil oli päevaplaanis kindel koht teel. English Breakfast oli tee, mida joodi hommikuti. English Breakfast koosneb Tseiloni ja Assami või Darjeelingu teedest. Enne õhtusööki oli tähtsal kohal kella viie tee. („Tee“ K. Kroon; A. Kang) „Five o’clock” traditsioonile pani aluse 19. sajandi alguses seitsmes vürstinna Bedford Anna Maria. See asendas söömise vajaduse sel kellaajal kuna moe kohaselt sõi peen seltskond lõunat hiljem, keskpäeva asemel umbes kella 7 või 8 ajal õhtul
Oraaklid Varasel ajajärgul kreeklaste ühiskondlikus elus mängis suurt osa sõda. Noored kreeka riigid nõudsid tugevat kaitset naabrite kallaletungi vastu. Sõja ja riisumise varal hangiti tollajal rikkusi, vallutati maid, suurendati omandit. Seepärast võttis riik sõjalise organisatsiooni jooned. Kõik kodanikud peale orjade olid relvastatud. Orjadel ei lubatud pidada relvi, sest peremehed kartsid nende väljaastumisi. Aristokraatia ja lihtrahva relvastuse vahel oli suur erinevus. Aristokraadil oli kiiver, pronkssärk, mis kaitses rinda ja selga, suur, tavaliselt ilustatud kilp, oda ja mõõk. Niisugune kallis metallist relvastus oli kättesaadav ainult rikastele. Lihtsõdurid kandsid lõuendist rõivast ja omasid ainult oda ja mõõka, nende kilbid olid tehtud nahast. Nõrgalt kaitstud ja halvasti relvastatud sõdurid olid ohutud hästirelvastatud aristokraadile. Eduka sõjaretke kogu kuulsus omistati juhtidele, nemad olid need, kes said sõjasaagi parima ja suurema osa
annaabi.ee 
