Lihtrahva lastele kerkisid üksikud koolid, nt Kkai poolt rajatud kool Kytos. Seal õpetati konfutsiaanlike doktriine, nn buddha tarkust (õpetus kuidas kurjast võitu saada). Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule. Edo perioodi algul oli kirjaoskus vähemuse privileeg, sest budistlikud ja konfut-
touregypt.net/featurestories/educate.htm) Ülikute ning jõukate perede poegadel avanes 8, 9 aastaselt võimalus minna nn. preestriikooli, mis asus kas templis või valitsuse hoones. Nooremad poisid õppisid preestrite või kirjutajate käe all matemaatika alustõdesid ning kirjutamist, mitmeid mänge ja spordialasid, samuti kombeid ja tavasid. Vanemad poisid omandasid ajalugu, lugemist-kirjutamist, astronoomiat, matemaatikat, astroloogiat, teadust, meditsiini, geograafiat, muusikat, arikmeetikat ja geomeetriat. Õpilased pühendati nn. tarkuse juhendisse, mis sisaldas peale kõige muu ka eetika- ning moraaliõpet. Koolis toimus päevane õpe ning poisid läksid kooli hommikul ning lahkusid sealt siesta ajaks, et tulla peale seda tagasi ning õppida õhtuni. Algajad kasutasid kirjutamise harjutamiseks lubjakivi ning potikilde ning need materjalid säilisid hästi ning tänu sellele on näiteid nendest meilegi säilinud. Noored poisid õppisid kirjutama
Kamakura perioodil hõlmas haridus ka talurahvast. Koolivõrgul oli laiem ulatus alates 17. sajandist, kus tekkis arvukalt keskvõimu ja kohalike poolt rajatud koole, sh erakoole. Alates kamakura perioodist hakkasid vanad koolid kaduma, esiplaanile kerkis samuraide sõjaline õpetus. 16. sajandil, kui Jaapanisse tungis kristlus, rajasid ristiusu mungad rida üldharidus koole, kus õpetati ristiusu kõrval ka lugemist, kirjutamist, arikmeetikat ja laulusid. Tekkisid ka uued konfutsiaanlikud koolid, eelkõige munkade koolitamiseks. Samuraide kõrval olid tähtsad ka templikoolid, kus said õppida piiratud määral ka lihtrahva lapsed. Olid elementaarkoolid, kus põhirõhk oli lugemisel ja kirjutamisel. Edo periood (17-19 sajand) andis 7 Jaapanile umbes 250 aastaks rahu ja mõõduka majandusprogressi, millel oli mõju ka hariduselule.
annaabi.ee 
