Kasutatakse erialasõnavara ja võõrsõnu. Esitatud väited on loogilised, põhjendatud ja andmetega tõendatud. Vastupidised seisukohad lükatakse ümber tasakaalukalt ja hinnanguvabalt. Autor püüab oma seisukohti väljendada neutraalselt, ilma liialt subjektiivse ,,käekirjata" - kirjutatakse kolmandas isikus. Autor mõistab, et esitab vaid üht ,,tõe" versiooni ning tunnistab alternatiivide võimalikkust. Iga esitatud väite kohta on selge, kes nii arvab või väidab. Erinevalt ajalehe ariklist keskendub teadusartikkel selgelt ühele küsimusele ja otsib läbi artikli sellele vastust. Tekstist selgub, kas on tegu üldtunnustatud tõsiasjaga; mõne üksiku teadlase seisukohaga või autori enda seisukohaga. Viimasel juhul on teada, kas see seisukoht on kujunenud käesoleva töö tulemusena või oli (eelnevalt) olemas muudel põhjustel. Selles osas erineb teadusartikkel oluliselt ajalehe artiklitest ja populaarkirjandusest, mis suuremalt jaolt koosnebki üldtunnustatud tõdede loendist.
pole mitte suur samm objektiivse mõtlemise poole) 'taandada' välja terve määratu inimkonna kõigi mõtete, arusaamade, teadmiste 'keskmistamisel'. Tõepoolest, eeldades, et meie valimi hulgas on täpselt ühepalju vastandlike soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe. Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste väljendamiseks (seda ühiskonna kasutusse antud teadmist järelikult 'keskmistataks'), mõistuse 'eratarvitust' aga konsensuse, keskmistamise teel saadud üldise, kõigile keskmiselt kasuliku, objektiivse teadmise väljendamiseks. Samas leian mina, et mõtlejast sõltumatu teadmine ei pruugi veel olla inimesest
Arutlege teemal "Eesti maksukoormuse tulevikuarengud". Kasutage vastamisel argumentidena kindlasti ka statistilisi andmeid. Riik pakub oma kodanikele turvalisust (sise- ja väliskaitse), haridust, et olla arenemisvõimeline riik, tervise- ja sotsiaalkaitset, et säilitada kodanike tervist ning toetada neid töövõimetuse juhul. Riigikorraldus tähendab ka võimu ja valitsemist, mis omakorda kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Ekvivalentsuse printsiip (väljenduvad riigi ja tema kodanike vahetussuhted: riigi poolt mitmesugused teenused, riigialamate poolt maksud) on see, mis õigustab maksude tõstmise vajalikkust ning määrab ka selle kodanike ringi, kes maksukoormat peaksid kandma. Defineerides Eesti maksukorralduse seadust on maks maksuseadusega kehtestatud (või antud seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste a...