Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Müüt: Labürindi lasi ehitada kuningas Minos sõnnipäise koletise Minotaurose jaoks. Viimane oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma kogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal allutatud Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minose tütrelt Ariadnelt , kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti astudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. 5. Mükeene kunsti tähtsamad saavutused. Mükeene Lõvivärav, Linnamüür, maa- alused kuppelhauad. 6. Miks tekkis väljend ,,Kükloopide müürid"? Linnamüüri kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisuguste müüride ehitamine inimesele
probleemile lahendus või abi(vahendit) väljapääsmatus olukorras. Ariadne oli vanakreeka mütoloogias Kreeta valitseja Minose ja Pasiphae tütar. Ariadne armastatu Theseus otsustas olla üks 14 ohvrist, kes väljapääsmatus labürindis elavale Minotaurusele (koletisele, kes oli pooleldi mees, pooleldi härg) söögiks antakse. Theseus tappis Minotauruse ja pääses labürindist tänu sellele, et oli saanud Ariadnelt LÕNGAKERA (ta oli lõngaotsa kinnitanud sissepääsu külge ja labürindis liikudes lõnga lahti kerinud – hiljem jäi üle vaid lõnga mööda tagasi liikuda). Armastus, vaprus, eneseohverdus Danaiidide töö Danaiidide töö on asjatu ja lõpmatu töö teine nimetus. Danaiidid olid kreeka mütoloogias Egiptuses elanud Argose asutaja Danaose 50 tütart, kes elasid Niiluse kaldal. Neiud polnud nõus Danose venna Aigyptose poegadega
maalinguid. Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest tiivad, põgenesid nad lennates, kuid isa keelust läks Ikaros päikesele liiga lähedale. Tiibade vaha sulas ära ning noormees kukkus merre ja uppus. Paljudel Knossose palee ruumidel puudusid välisseinad, valgus tuli avaustest laes. Palee sambad olid ülaosas jäemdamad
Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekkinud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Labürindi laskis ehitada kuningas Minos sõnnipäise kuninga Minotauruse jaoks. Viimane oli Minose naise ja ühe sõnni poeg ning tema heaolust pidi sõltuma ogu riigi saatus. Seepärast toodi talle igal aastal Ateenast toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni noor kangelane Theseus Ateena sellest kohustusest vabastas. Theseus sai Minse tütrelt Ariadnelt, kelle ta endasse armuma pani, lõngakera. Labürinti atudes keris ta lõnga lahti ning leidis selle järgi tagasitee pärast Minotaurose tapmist. Labürinti oli suletud ka selle ehitaja. Teinud endale sulgedest tiivad, põgenesid nad lennates, kuid isa keelust läks Ikaros päikesele liiga lähedale. Tiibade vaha sulas ära ning noormees kukkus merre ja uppus. Paljudel Knossose palee ruumidel puudusid välisseinad, valgus tuli avaustest laes. Palee sambad olid ülaosas jäemdamad
Karistuseks pani Poseidon Pasiphae sõnnisse armuma. Pasiphae laskis Daidalosel ehitada lehmakuju, puges sellesse, et sõnniga ühte saada. Sellest ühendusest sündiski Minotauros pooleldi härg, pooleldi mees. Minos sundis Daidalost ehitama Minotaurosele vangla, kust on võimatu välja pääseda. D. ehitas labürindi. Ühe järjekordse inimsaadetise hulgas tuli labürinti Aigeuse poeg Theseus, kes magava Minotaurose rusikatega surnuks peksis (teises variandis sai Minose tütrelt Ariadnelt võlumõõga) ja Ariadnelt saadud lõngakera abil ka labürindist välja oskas minna, päästes nii iseenda, oma kaaslased kui ka Ateena (linn ei pidanud enam Minosele andamit saatma). Kui M. sai teada, et A. oli Theseust aidanud D. nõuannete järgi, oli ta marus ja sulges Daidalose ja Ikarose labürinti. Kaastundlik Pasiphae käis neid seal vaatamas ja tõi D. palvel sulgi. Neist meisterdas D. endale ja I-le tiivad, nad tõusid lendu ja põgenesid sel moel Kreetalt. Vaatamata