Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ariaanlusesse" - 4 õppematerjali

Ristiusustamine
1
docx

Ristiusustamine

Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse ­ eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp ­ viimane kohtupäev, mille järel lähevad head ­ Jumala järgijad ­ paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine ­ 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Viikingid kt nr-2
3
odt

Viikingid kt nr. 2

882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik. Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu#tus#sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine ­ 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Keskaeg
30
doc

Keskaeg

8. 860 ­ 870 kontsiil ­ tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid). 496 võtsid frangid vastu katoliikluse, 497 ristiti Clodovech ja tema kaaskond. Rooma riigi ajal sai kristlus valitsevaks ka provintsides, nt Briti saartel. Rooma riigi lagunedes tekkis omapärane keldi kirik. Iirimaale ristiusk 5. sajandil, kiriku rajajaks peetakse Püha Patrickut. Igas linnas piiskop =järelvaataja =koguduse pea

Ajalugu → 10.klassi ajalugu
501 allalaadimist
Keskaeg - kirik
49
pdf

Keskaeg - kirik

vastu 7. 787 ­ seitsmes oikumeenline kontsiil Nikaias ­ tegeles pilditüliga, lubati ikoonid 8. 869-870 ­ kaheksas oikumeeniline kontsiil Konstantinoopolis ­ käsitles kristluse sisevõitlusi. Paavst kuulutati kogu kiriku peaks ­ õigeusukirik seega seda kontsiili ei tunnista 9. 1123 ­ üheksas oikmeeniline Lateraani kontsiil ­ vahepeal oli kirik liialt nõrk Kristluse levik Germaanlased kaldusid alguses ariaanlusesse, vandaalid kiusasid nt Põhja-Aafrikas laialdaselt katoliiklasi taga. Viimasena loobusid ariaanlusest 7. saj langobardid. 496. a võttis Chlodovech kristluse vastu katoliikluse vormis ­ see ühendas frangid ja galloromaanid ning pani aluse ühtse rahva tekkimisele. Paavstid olid seotud frankide valitsejatega ja see viis Karl Suure kroonimiseni keisriks. Briti saartel oli kristlus levinud juba antiikajal ­ kui katkesid sidemed Roomaga tekkis eraldi kelti kirik

Ajalugu → Keskaeg
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun