- Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus - 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks - Photiose skisma poliit. Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti.. - Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek - 17. E. Viimane Oikomeeniline kontsiilium - Kuidas Euroopa sai kristlikuks? Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu - Rooma riigis sai kristlus valitsevaks ka proivntsides rooma riigi ajal:ntx briti saartel - Peale riigi lagumemist tugevnesid ka regionaalsed eripäras: briti saartel tekkis keldi kirik,mis ei allunud paavstile - Iirimaale jõudis ristiusk 5. Saj - Kloostrid allusid yldjuhul piiskoppidele - Varakristlikus praktikas oli kristlaseks saamine pikaldane protsess
Nad lõid seal oma riigi. 773-774 Frangi kuningas Karl Suur vallutas Langobardide riigi. Chlodowech I (valitses 481-511)Tournai ümbruse frankide kuningas. 482 sai ripuaari frankide kuningaks. Ta lasi tappa kõik teised frankide kuningad. Nii sai temast frankide kuningas ja FRANGI RIIGI RAJAJA. Võttis vastu roomakatoliku usu (oma katoliiklasest naise õhutusel), mistõttu ta sai paavsti toetuse ja samas ka ettekäände teiste germaanlastega sõdida. Nimelt olid muud germaani hõimud ariaanlikud kristlased. 506 lasi kirja panna saali õiguse (Lex Salica). Vallutas Põhja-Gallia, alemannid ja Akvitaania. Ripuaarifrangid-elimineerisvastased-RAJAJA-roomakatolik-saaliõigus-Akvitaania vallutus Merovingid ja Frangi riik. Merovingide ajal oli Frangi riik tihti killustatud, kuna kuningas pidi suremisel jagama riigi oma poegade vahel, seetõttu toimusid pidevad kodusõjad. Frangi riigi kirik allus kuningale, mitte paavstile. 7. sajandil said majordoomused tegeliku võimu riigis
Idas olid eelkõige tähtsad patriarhid, germaanlased olid suuresti ariaanlased. Paavst tähtsus sõltus sel ajal suuresti tema isikust. Nt Gregorius Suur oli õpetlane ja misjonäride tegevuse juht, kes rajas uusi piiskopkondi. Paavst oli Rooma linna isa, selle valitsemine oli aga raske, kuna tegelik juhtimine oli aadli käes. Bütsantsi võim Itaalias oli nõrgenemas, traditsiooniliselt olid paavstid suhtes Frangi kuningatega. 8. saj tundisid ariaanlikud langobardid Itaaliasse, Bütsantsi keiser ei suutnud nende vastu abi anda. Paavst kutsus appi frangid, kes tegid 754. ja 756. a kaks retke langobardide vastu. Vastutasuks sai Pippin Lühike frankide kuninga tiitli ning ta andis paavstile maad, millest sai Kirikuriik. Ideoloogiliseks aluseks Kirikuriigile sai "Constantinuse kingitus" määrus, mille järgi paavstile peab kuuluma võim Lääne-Roomas. Dokument on 8. saj valmistatud võltsing seda tõestati 15. saj Lorenzo Valla poolt
annaabi.ee 
