· Eremiidid üksildusse tõmbunud. Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks.
Selle territoorium langeb suuremas osas kokku tänapäeva Prantsusmaaga. Riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast, tõrjudes läänegoodid Hispaaniasse. Frangid olid tol ajal veel paganad. 495. aastal lasi aga Chlodovech and kaaskonnaga ristida ning peale seda sundis ta ristiusu (katoliku kirik) peale ka rahvale. Tänu ristiusustamisele, said frangid paavstile headeks liitlasteks ariaanlike germaanlaste vastu. 6. ja 7. sajandil frangi riigi ühtsus kadus ning kuningate võim nõrgenes. Toimusid vennatapusõjad (kui kuningas suri, jagati maa ja vara poegade vahel). Tänu sellele jagunes maa suurteks sõltumatuteks osadeks, kus võim kuulus kuninga kojaülematele majordoomustele. Nad valitsesid piirkonda arvukate sõltlaste teol ning ka teistega sõda pidades. 687 koondas üks majordoomus kodu Frangi riigi enda alla. Seda võimu täiustas veelgi Karl Martell, kes võitis
12 Germaanlased olid pidevas kokkupuutes Rooma riigiga ja seega Rooma kultuurist mõjutatud. Iv sajandil võtsid goodid ja seejärel mitmed teisedki germaani rahvad vastu ristiusu. Piibli tõlkimiseks loodi goodi kirjakeel. Germaanlased võtsid ristiusu vastu ariaanlikul kujul. Ariaanlusest sai germaanlaste omamoodi rahvuslik usutunnistus. Kujunes selge vahe vaödavalt õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. Muutused ühiskonnas ja kultuuris Kogu Rooma keisririigi perioodil elasid kesk ja Ida-Euroopas erinevad germaani rahvad. Jõukatest ülemkihi võrsunud pealikest moodustasid nad tugevaid hõimuliite. Eriti tugevaks kujunes IV sajandlik gootide hõimuühendus Musta mere põhjaranniku steppides. Rahvasterändamise ajal tungisid germaalnaste hõimud hunnide survel keisririigi aladele ja keisritel ei jäänud muud üle, kui tunnistada neid Rooma liitlasteks. 476
Kõrbeelanik. Püüdsid teineteist üle trumbata. · Mungad üksildusse tõmbunud. · Klooster kogukonnad, kus ilmaelust eraldunud elasid kindlate eeskirjade järgi. Esmalt tekkisid impeeriumi idaosas. Mitmetest kloostritest sai antiikaja lõpul oluline hariduse- ja kultuurikeskus. Muutused ühiskonnas ja kultuuris: · Germaanlased võtsid ristiusu üle ariaanlikul kujul. Kujunes selge vahe õigeusklike roomlaste ja ariaanlike germaanlaste vahel. · Linnade allakäik- rikkad elasid maamõisades, provintsid iseseisvusid. Idas püsisid Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria. · Paganlikust Kreeka-Rooma kultuurist sai kristliku hariduse alus, ristiusu kirikust sai Kreeka ja Rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. · Cassiodorus(490-583) koostas munkade harimiseks õpiku. Ilmalike ja usuliste teadmiste põhialused. Jagas õpetuse seitsmeks vabaks kunstiks.
annaabi.ee 
