Hellenistlik linnaplaneerimine ja maastik materialiseerusid Aleksander Suur valitsemisajal, asendades kreeklaste instinktiivse ja ebaratsionaalse planeeringu Rooma korrapärase planeeringuga. Roomlased tundsid ehitusmaterjale nagu marmor, kivi, savi, terrakota, tellised, puit. Esimestena hakati ka valmistama betooni. Suure materjalivaliku ja oma osavate ehitusoskustega ehitati palju tänapäevaseni säilinud hooneid. Nende ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Rooma sai paljude linnakujunduste mudeliks tänu oma keerukale elukorrale, suurepäraselt liigendatud arhitektuurilisele graatsiale ning oma tundlikule vastavusele looduslikult hüdroloogilistele ja geoloogilistele paigatingimustele. Ehitised ning avalikud ruumid linnas olid geomeetriliselt lihtsad, see lõi selge vahetu keskkonna ja linnavormi üldse. Järjekindlad korrapärased tänavaseinad ja
seostab kirikut ning samal ajal lisab talle kergust lahtine galerii. Seoses tornkirikute ehitamisega hakkas vene kirikuarhitektuuris domineerima vertikaalsuse printsiip, järjest rikkamaks ja fantaasiaküllasemaks muutus kirikute eksterjööri kaunistamine. Värvikirev dekoor iseloomustab ka 16.sajadil Kaasani vallutamise tähiseks Moskvasse Punasele väljakule ehitatud Vassili Blazennõi kirikut (arh. Postnik ja Barma), mis esindab uut arhitektuurivormi liitkirikut. Keskset suuremat telkkatusega tornkirikut ümbritsevad 8 sibulkupliga (sibulkuppel on vene traditsiooniline kirikukuppel alles alates 16.saj.) kaetud väiksemat kirikut, mis paistavad silma ülirikka dekooriga.. Kolomenskoje ja Vassili Blazennõi kirikud olid suuresti eeskujuks ka teistele 16. Ja 17.saj. ehitatud kirikutele. Iseloomulikeks võteteks on komplitseeritud põhiplaani, telkkatuste ja sibulkuplite kasutamine
Hadrianuse ajal -, oli selge ja nutikas arhitektuuriline zest selles tihedas linnakontekstis. Panteon (kr.) on algselt kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Forum romanumil Panteoni ees ehk Rooma foorumil (foorum - rahvakogunemiste koht linna südames, Vt Antiigileksikon I, lk 157) arutati poliitilisi küsimusi. Panteon oli antiikaja suurim kuppelhoone - kera läbimõõduga 43,5 m, ainus täielikult säilinud Rooma-aegne ehitis. Rooma ehitusvaim tegi imesid, ületades kreeklasi nii arhitektuurivormi komplekssuse kui linnaruumide organiseerimise poolest. Vana Rooma mõiste on ka genius loci, paiga vaim, kuigi kreeklasedki tundsid sellise nähtuse olemasolu. Rooma usu kohaselt on igal sõltumatul olendil oma genius, oma kaitsevaim - see oli ka paikadel, määratledes nende paikade iseloomu või olemuse. Minevikus tähendas ellujäämine head läbisaamist paigaga - nii füüsilises kui vaimses mõttes. Nõnda peetigi Rooma linnade jm ehitamisel oluliseks arvestamist selle paiga vaimuga.
annaabi.ee 
