Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Saanud alguse Itaaliast 14. saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15. saj. II poolel. Renessanss jaguneb tavaliselt kolmeks etapiks: vara, kõrg- ja hilisrenessansiks, olles eri maades erineva ulatusega. 18.sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid,
Chippendale’i stiil. Inglise mööblikunstnik Thomas Chippendale'i (1718-79) järgi nimetatud rokokoolik 18. saj. II poole mööblistiil. Iseloomulik chinoiserie motiivide kasutamine. Stiilist on kõige tuntumad cabriole-jalgade ja ažuursete seljatugedega toolid, materjalidest eelistati mahagoni. C. koostas mööblinäidiste raamatu "The Gentelman and Cabinet-Maker's Director" (1754). KLASSITSISM 18. sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis jõudis ka Ameerikasse ja kestis u 19. sajandi 30ndate aastateni. Klassitsismi üheks põhimõtteks oli “üllas ilu ja rahulik suurus”. Jäljendati ideaalseks peetavat antiiki. Klassitsismile omaseid jooni on täheldatud ka varem: nt 17. sajandil tuntakse baroki tasakaalukama suunana nn vanaklassitsismi (Prantsusmaa, Suurbritannia). Kõikehõlmavaks kunstiliigiks kujunes klassitsism aga aastail 1760– 1850. Klassitsismi jaguneb tinglikult kahte suurde perioodi:
petikkaared. Kaarfriis ja kääbusgalerii. Saksamaa eeskujul hakatakse 12.sajandi lõpul ehitama ka telliskivikirikuid, mis paistavad silma rikkalikult dekoreeritud läänefassaadidega (Maria kirik Sigtunas, 13.saj.). Omalaadne on Gotlandi sakraalarhitektuur, kus romaani stiilis ehitusi ilmestab fassaadide rikkalik skulptuurne ja dekoratiivne kaunistus. Parimad näited pärinevad Visbyst (Pühavaimu kirik, u. 1250; Maria kirik, 1225) 13. Sajandi II poolest sai aga sealgi valitsevaks arhitektuuristiiliks gooti stiil. . 52 GOOTI ARHITEKTUUR 12.sajandi II poolel Euroopas toimunud nihked muutsid ka kunsti iseloomu. Sajandi lõpul alguse saanud kunstistiili nimetatakse gooti stiiliks. See ilmneb eelkõige arhitektuuris ning jaguneb üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140-1200, kõrggooti 1200-1350 ja hilisgooti 1350-1525. Kõige varem ilmnes gooti stiil Prantsusmaal, sealt levis see 12
annaabi.ee 
