Pühamud asendasid varasemate perioodide suurejoonelisi templeid ning väljendavad kõige selgemalt viimase Kolumbuse- eelse perioodi arhitektuurikomplekside suuruse kokkutõmbumist. Piirkondlikud erinevused Maia linnadel oli palju ühisjooni, mis eristasid neid teistest, näiteks Mesoameerika linnadest. Kuna maiadel puudus ühtne keskvõim, ei suudetud erinevate linnade välja nägemist ühtsustada. Seetõttu leiame märkimisväärseid erinevusi arhitektuuristiilides ja asulaplaanides juba vähemalt keskmisel eelklassikalisel perioodil. Igas maia linnas saab täheldada vastavalt valitsejale kohalikku arengut ja poliitilisi mõjutusi. Näiteks Kirde- Petenis Miradori nõos olid asulad rajatud ida- läänesuunalisena, samas kui Vaikse ookeani rannikul ja olmeekide tuumikalal valitses põhja- lõunasuunaline orientatsioon. Erinevad ehitusmaterjalid ja kohalikud eelistused tõid kaasa piirkondlikud stiilid. Lõunaaladel
Käänulised ja kitsad tänavad peegeldavad ehedalt keskaja hõngu. Rumeenia Dracula oma tegudega on hoopis teistsugune mees kui iiri kirjaniku Bram Stokeri oma. Nauditav on rahvakultuur transilvaania rahvamuusika ja hoogsad tantsud. Pealinna Bukaresti ei saa samastada Parlamendipaleega, ehkki see maailma suuruselt teine ehitis on vaieldamatult tähtsaim vaatamisväärsus pealinnas. Bukarest, mida ka IdamaaPariisiks peetakse, võlub roheluse ja mitmesugustes arhitektuuristiilides hoonete ning väljakutega. Kõige romantilisem paik linnas on Vana Bukarest ehk Dracula linnaosa. Kava: 1.päev, 09.06. Väljasõit varahommikul kell 07.00 Tallinnast, Sakala parklast. Sõit läbi Eesti, Läti, Leedu. Pikem peatussöögipaus Leedu toitlustuskohas "19.ndal kilomeetril". Sooja söögi võimalus alates 10 Leedu litist. Sõit Poola, ööbimine Varssavis. 2.päev, 10.06. Hommikusöök. Sõit läbi Poola ja Slovakkia Ungari pealinna Budapesti. Lühike
kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel, olid midagi losside ja kloostrite vahepealset, olles oma ranguses elegantsed, oma skulptuurides mitte nii kerged ja õhulised kui lossid ja oma ehituslaadis mitte nii tõsised kui 6 7 kloostrid. Neist muistseist mälestistest, milles gooti stiil nii hästi oskab mõõtu pidada külluse ja kasinuse vahel, pole paraku peaaegu midagi säilinud. Ka ülikoolilinnas oli palju uhkeid kirikuid kõigis arhitektuuristiilides, alates Saint-Julieni ümarkaartest kuni Saint-Severini teravkaarteni. Nad valitsesid kõige üle. Lisaakordidena teiste akordide hulgas läbistasid nad alatasa mitmelõi-kelisi katuseharju oma tornitippudega, õhuliste kellatornidega, teravikkudega, mille jooned suurepäraselt ja liialdatult katuste teravaid nurki kordasid. Ülikoolilinna pinnas oli künklik. Kagus kerkis hiigla-kublana Sainte-GenevieveM mägi. Tasus vaadata Jumalaema kiriku tornist seda kitsaste ja vingerdavate tänavate 119