Kolumbuse-eelse Kesk-Ameerika kõige keerukama tsivilisatsiooni kujundasid maiad. Maiad asustasid Yucatani poolsaare niisked troopilised madalmaad umbes aastal 1000 e.m.a. Mõni sajand hiljem olid neil juba kuivendussüsteemid, mille abil liigniisked alad muudeti viljakateks põllumaadeks. Naabritelt sapoteekidelt võeti nii mõndagi edumeelset üle,kuid peagi kujunes neil endal püsikogukondade võrk. Maiade tsivilisatsiooni tuntakse selle kunsti- ja arhitektuurisaavutuste kaudu. Maiad elasid mitmes eraldi ja iseseisvas linnriigis, kus valitsesid kuningad ning elas kuni 90 000 elanikku. Ülikutel olid uhked ja kaunilt dekoreeritud majad, enamasti aga elas rahvas lihtsates puidust ja mudatellistest tehtud ühetoalistes majades. Igapäevaelu keerles vilja- ja loomakasvatuse ümber. Nised hoolitsesid pere eest, mehed aga küttisid ja harrastasid sporti, eriti mingit mõistatuslikku pallimängu, mida mängiti
eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. · Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine. Video · http://www.youtube.com/watch? v=uM8OOkH7UOs Rooma impeerium · Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Augustuse ajastu · Keiser Augustus esines kunsti suure edendajana. Ta kiitles, et oli saanud päranduseks savist Rooma ja pärandanud oma järglastele marmorist Rooma. Marmor muutus tõesti keisririigi ajal tavaliseks ehitusmaterjaliks ning 1. saj lõpus eKr leiti Itaaliast Carrara ja Luna marmori leiukohad (kasutusel ka tänapäeval). Traditsioonid ei langenud unustusehõlma. Rooma ametlikuks kunstiks sai klassitsim.
sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Impeeriumiaegne arhitektuur - Kuigi Rooma oli sõjaliselt väga edukas suurriik jätkus ka impeeriumi ajal Kreeka kunstnikelt eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. - Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. - Augustus rajas riigi teedevõrgu. Kuldsest miilipostist, mille ta oma käega foorumile püstitas, mõõdeti teetähiste abil vahemaad kõikidesse provintsidesse. Siit tuleneb tuntud lause - "Kõik teed viivad Rooma!" Teed olid nii tugevad, et suutsid kanda isegi II maailmasõja soomusmasinaid. Teede äärde ehitati postijaamad, kus sai vahetada väsinud hobuseid. Nii
eeskuju võtmine. Tihti loobuti kohalike kunstnike teenetest ja "imporditi" meistrid otse nende kodumaalt. Kõigel sellel oli aga ka positiivne väärtus Rooma rikkad kollektsionäärid ostsid kokku kreeklaste töid ning nende koopiaid ja vaid tänu sellele saame aimu paljude tähtsamate Kreeka kunstiteoste iseloomust- originaalid on hävinud sõdades. Rooma ehitised on imposantsed ning nendes peitubki selle suurriigi hiilgus. Inimene tunneb ennast arhitektuurisaavutuste tohutute mõõtmete juures sipelgana. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate rooma impeeriumiaegsest arhitektuuri põhivaldkondadest. Augustuse ajastu Augustus valitses 30 a. e. m. a kuni 14 a. m. a. j. Jätkus vabariigiaastail alanud kunstiareng. Ajalooline missioon, mille keiser endale võttis, oli teostatav ainult kreeka pärandi ülevõtmisega, kusjuures kunstnikke kutsuti üles orienteeruma mitte hiliskreeka kunsti, vaid Pheidiase ajastu meistrite järgi
annaabi.ee 
