7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel.Eesti Arhitektuurimuuseumis on olemas ka lugemisaal ,kus saab lugeda Eesti ja välismaiseid arhitektuuriraamatuid ja ajakirju ning saab laenata arhitektuuri DVD-si.Koolidele on olemas ka haridusprogrammid. 1991. aastal loodud Eesti Arhitektuurimuuseumi näituste arv jõudis 2004. aasta lõpus ümmarguse 200-ni. Nende hulgas on 159 arhitektuuri-ja disaininäitust ning 41 Rotermanni soolalaos Arhitektuurimuuseumi ruumides toimunud kujutava ja tarbekunsti, teatri-, moe- ja elektroonilise kunsti näitust (sealhulgas kunstiakadeemia iga-aastased näitused).
Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja. Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk-kirik St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid,
See ei lõppenud küll eriti edukalt, ent siit saab alguse renessansi tulek Prantsusmaale. Charles võttis oma kaaskonnas Prantsusmaale kaasa mitmeid nimekaid kunstnikke, arhitekte ja aiakunstnikke, kellele andis eluaseme Amboise' lossis. Samas hakkas ta lossi uute ideede järgi ümber kujundama, ehkki need muutused avaldusid selle lossi puhul üksnes dekooris, mitte konstruktsioonis ega plaanilahenduses (need olid endiselt gootipärased). Kuningas tõi Itaaliast kaasa arhitektuuriraamatuid, skulptuure, vaipu jt sisustuselemente, samuti mitmeid materjalinäiteid ja marmorit lossi viimistlemiseks. Amboise'ga saab alguse rea losside ümberehitus, mis Loire'i jõe orus ja hiljem kogu prantsuse renessansile iseloomulikuks said. Kuni 15. saj keskpaigani oli sõja tõttu olnud vajalik kindlusetüüpi ehitis tornide, bastionide ja vallikraavidega, mis jäid ehitiste välisilmes domineerima ka 16. saj algul. Vastupidiselt Itaalia