mõista kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis jäi keisririigi aega kujutati seinapinnal avarduvaid vaateid ja rikkalikke arhitektuurivorme, mis olid sageli üsna fantastilised. Värvid oli väga dekoratiivsed või suisa karjuvad.
püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk- kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel arenguperioodil, mis
saj lõpul eKr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Kirjalike allikate põhjal on teada, et 5.sajandi alguses eKr hakkasid seina ja tahvelmaailijad oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni. Maalikunst. Vesuuv hävitas kaks linna Itaalias. Seinamaalis eristatakse nelja stiili. a) inkrustatsioon b) arhitektuur c) loobuti ruumi avardamisest ja seinapinna jagasid sambad d) Inkrustatsioon seinamaal imiteeris marmorit või kivi. Arhitektuuriosad maaliti seinale perspektiivis. Arhitektuuriosad tehti mosaiigikunsti. Renessanss. U 15.16. saj kunst. Eri maades oli renessanss väga erinev. Ajastu iseloomustus: uuestisünd, taassünd. [RENESSANSS ANTIIGITRADITSIOONIDE TAASELUSTAMINE OMA VAIMU] Termin 'renessanss' võeti kasutusele 18.saj. Omakorda renessansi ajal võeti kasutusele termin 'keskaeg' 1469.a. Iseloomustus: a) käib kaasas humanismiga (maailmavaade, mille keskmeks on inimene)
kasvavast dekoratiivsuse püüdlusest. Iseloomulik on tolleaegsetele teostele suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tihti eristatakse nelja erinevat stiili, mis ei järgnenud üksteisele kindlas kronoloogilises järgnevuses, vaid eksisteerisid sageli üheaegselt. Inkrustatsioonistiili ajal kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega, mis imiteerisid värvilist marmorit, stiili süvendas värviline mosaiikpõrand. Selle stiili vahetas välja arhitektuuristiil, kus arhitektuuriosad ja konstruktsioonid maaliti siledale seinale perspektiivses lühenduses. Tekkisid ruumilised silmapetted (pilt 10). Neil maalidel esines sageli maastikke ja stseene mütoloogiast, mis polnud kreeklaste kombel tõsine religioon vaid mänglev elu ehtimisvahend. Arhitektuuristiili taandudes jõuti tagasi stiili juurde, kus seinale anti taas ruumi piirav tähendus. Mallid ja ornamendid rõhutasid tasapinda. Rooma seinamaali viimasel
annaabi.ee 
