funktsionalismile, regulaarsusele ning jäikadele vormidele vastanduv ja enamasti erinevate ajastute stiile kombineeriv eklektiline arhitektuur. Väärtustama hakati ajaloolist linnakeskust, arhitektuursete vormide sümboolseid ja väljenduslikke pooli ja ka sotsiaalseid aspekte, ruumipsühholoogiat, mängulisust jne. Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti Veljo Kaasiku vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. „Venna maja” on peetud siinse postmodernistliku arhitektuuri üheks
kirevus, tolerantsus erinevate mineviku- ja tulevikutõlgenduste suhtes ning teoreetiliste püüdlustega haakuv kujundiloome sobis kenasti küpsust, aga ka elitaarsust ihkavatele disaineritele ja vastas samal ajal muutunud tööstusmaastikule, mis juhindus päev-päevalt aina enam suuremat paindlikkust ja kiiremat muutumist nõudva tarbija soovidest. Venna maja Meriväljal Ida tee 50 asuv arhitekti vennale kavandatud maja on Eesti sõjajärgses arhitektuuriloos üks verstaposte, mis on seotud Tallinna Kooli arhitektide tegevusega. Maja projekteeriti aastal 1975 ja valmis aastal 1985. ,,Venna maja" tähistab seitsmekümnendatel domineerinud neofunktsionalismi kõrval uue teema sisenemist Tallinna Kooli arhitektuuripraktikasse, tähistades Robert Venturi vaimus ,,keerulise ning vastuolulise" arhitektuuri idee ning modernismikriitilise mõtte kajastumist Eesti arhitektuuris.
sajandi viimasel kolmandikul USA-s esile kerkinud Chicago koolkond, kus rööbiti uute konstruktiivsete võtetega uuendati ka suhtumist ornamenti, mid akas stiliseeriti või mille osa viidi miinimumini. Juugendiga siduds koolkonda avatud konstruktsioonide kasutamine ning uus suhtumine ruumi ja mööblisse. Chicago koolkonnast said tuuled tiibadesse mitmed mõjukad arhitektid, kes on mänginud olulist osa 20.sajandi arhitektuuriloos. Uue arhitektuuristiili otsingud viisid selleni, et arhitektid seadsid endale eesmärgiks luua uut ja originaalset stiili. Üheks peamiseks probleemiks sai suhtumine traditsioonilisse ornamenti, millest loobumine pidi kõige paremini vastama uue ajastu nõudmistele. (A. Loos. “Ornament ja kuritegu”, 1908). Ehitustüübid: kaubamajad, raudteejaamad, tööstusehitised, valitsusasutused, pangad, teatrid, koolid, haiglad
annaabi.ee 
