pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal
kultushoone Baltikumis. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas). Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda, mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib
Rokokoo vahetab välja järgmise valitseja Louis XVI nime kandev stiil, see aga on juba üle Euroopalise klassitsismi algus. 17. JA 18. SAJANDI ARHITEKTUUR TEISTES EUROOPA MAADES Inglismaal, mis 17. sajandiks oli astunud juba kapitalistlikule arenguteele, jäi Itaaliast lähtuv barokk võõraks. Valitsevaks sai seal A. Palladio loomingulisele pärandile tuginev laad. Palladiaanliku suuna esimeseks viljelejaks oli arhitekt I. Jones ( 1573 - 1652 ), keda võib õigusega pidada inglise arhitektuurikoolkonna rajajaks. Jonesi looming paistab silma puritaanliku rangusega. Kuninglik Villa Greenwichis ( 1635 ) on horisontaalse jaotusega kahekorruseline hoone, mida ilmestavad esimese korruse tagasihoidlik rustika ning terrassi ja katuseääre rahulik balustraad. Suurejoonelise lihtsusega köidab Whitehalli lossi pidusaal ( Banqueting House, 1619 - 22 ) Jonesi laadist said innustust ka teised inglise arhitektid 17,saj. II poolel tõusis juhtivaks ehitusmeistriks C
annaabi.ee 
