° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine korrus ühendavad külgedel voluudid Voluut spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv Fassaadi detailid renessansiga sarnased kuigi üldmulje erinev ° Poolsambad ° Pilastrid ° Viilud ° Seinaorvades seisvad staatuad
Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud
Põlatud olid nii absolutism kui katoliku kirik. Kunsti tellis peamiselt linnakodanlus. BAROKK · 17. saj. kohta kasutatakse ühise stiilinimetusena sõna barokk. Tuleb itaalia keelest sõnast barocco iseäralik, korrapäratu. · Barokk kunsti eesmärgiks oli meelte ja tunnete mõjutamine. Köitis laia publikut. · Tekkis Itaalias 16. saj. Lõpul. Levis üle Euroopa ja hääbus 18. saj. keskel. · Isel. arhitektuuridetailid on keerdsammas ja voluut (sammaste otsas). · Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev. · Teosed pidid edasi andma ülevust, rahutust ja liikumist. · Hooned nö maeti dekoratsioonide alla. ITAALIA Arhitektuur · Tähtsaim oli kirikute püstitamine (katoliku usu keskus). · Valitsevaks kirikutüübiks sai piklik avara sisesaaliga hoone. · Välisilmes jäi tähtsaimaks kuppel. Ainsad aknad asusid tavaliselt kupli all ääres.
Kõige paremini saab seinamaali tundma õppida Pompejis. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka mütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, püüti luua ruumilise sügavuse muljet. Rooma seinamaalis eristatakse neli stiili (ajajärku): 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist marmorit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava järgmisse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sambad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju keerukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi- või kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud
Renessansiajastu interjööri muutis värviküllaseks rohkearvuliste tekstiilide kasutamine. Ornament: Renessansis võetakse taas kasutusele kõik antiikajale iseloomulikud ornamendid – meander, helmesvööt, munavööt jne, millele lisanduvad veel antiikse päritoluga grotesk (itaalias nimetatud esimese kasutaja järgi ka raffaelesk), girland ja festoon Palju kasutatakse arabeski ja moreski, väga populaarne on paelornament. Ornamentaalsete vormide hulka võib liigitada ka dekoratiivsed arhitektuuridetailid –karniisid, frontoonid, sambad, voluudid, karniisid, kartušid, kuulid, püramiidid. Levivad pahkmikornament nin rullis, kartušš- ja pahkmikornamendi süntees. Mööbel. Renessanssajastu mööbli motiivid kordasid arhitektuurist pärinevaid motiive. Renessansi- ajastu mööbel arenes kõige kiiremini ja intensiivsemalt Itaalias. Kujunesid välja mitmesugused ainult Itaaliale iseloomulikud mööbliesemed. Iseloomulik on täpne vorm, selge konstruktsioon ja kaunid proportsioonid. Kassoon e
Tähtsai m oli seinamaal, kuigi tehti ka tahvel maali. Ka siin on Kreeka kunsti m õjud suured. Maalidel kujutati põhiliselt olustikku, ka m ütoloogiakangelasi. Maastik oli vaid taustaks figuuridele. Sageli kujutati seinamaalisel arhitektuurseid detaile, p üüti luua ruumilise sügavuse muljet. Roo ma seinamaalis eristatakse neli stiili: 1) inkrustatsioonistiil jäljendatakse värvilist mar m orit. Seinad on liigendatud maalitud pilastritega. 2) arhitektuuristiil seintel arhitektuuridetailid, sageli maalitud justkui ava j ärg misse ruumi. Seinal on ruumi laiendamise ülesanne. 3) sein saab jälle ruumi piirava tähenduse, seina keskel sageli maal. Üksikud kitsad sa mbad. 4) jälle püüd ruumi laiendada, vaated teise ruumi. Palju ke erukaid, veidraid arhitektuuridetaile. Palju kasutati mosaiiki (värvilistest klaasi v õi kivitükkidest pildid) põrandate, seinte, sam maste jne. katmisel. Antiikkunsti mõjud Roo ma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao
annaabi.ee 
