Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal (1) Dokument käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. (2) Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse, Ta on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. (4) Avaliku ülesande täitmise käigus...
Digitaaldokumente on oluliselt lihtsam kas tahtlikult või tahtmatult muuta kui nn traditsioonilisi dokumente (nt paberdokument või heliplaat), seetõttu võib nende autentsuses rohkem kahelda Digitaaldokumendi elukäik ületab tavaliselt riist- ja tarkvara eluea. Uus tehnoloogia pole võimeline säilinud infost aru saama. Digitaalne info pole sel juhul huvilistele enam kasutatav Andmekandjad muutuvad suhteliselt kiiresti kasutamiskõlbmatuks. Säilitamise põhimõisted ja printsiibid. Arhiiviseadusest ja arhiivieeskirjast tulenevad arhivaalide säilitamise nõuded. Dokumendi struktuurne info. Säilitamise meetodid. Kahjustavad väliskeskkonna tegurid. Põhimõisted: Säilitamine - kõik tegevused, mis aeglustavad objektide vananemist, takistavad nende lagunemist, kaitsevad kõikvõimalike kahjustuste eest ja pikendavad seeläbi nende kasutusiga. Konserveerimine objektide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega.
Süsteem konverteerib dokumendi failid arhiivipüsivasse vormingusse järgmiste toetatud vormingutega: • XML • PDF • ISO 8859-1 tekst • ISO 8859-15 tekst • UTF-8 tekst (ainult mitte-eestikeelsed tekstid) • TIFF • PNG Mittetoetatavad arhiivipüsivad vormingud on: • WAVE • MPEG-1 layer 3 • MPEG-2 • MPEG-4 42. Nimetage erinevusi paber- ja digitaaldokumendi arhiveerimisel korrstamisne teistsugune, vorminuid Eestis kasutatav ja arhiiviseadusest pärinev dokumendi legaaldefinitsioon kehtib täielikult ka digitaaldokumendi kohta - dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Sellele lisaks saab digitaaldokumendi definitsiooni täpsustada, rõhutades tema erinevusi traditsioonilisest paberdokumendist
Lisa 2 ...................................................................................................................... 88 Magistritöö koostamisel tehtud ankeetküsitlus....................................................... 88 7 MÕISTED Magistritöös kasutatavad mõisted pärinevad hädaolukorraks valmisoleku seadusest, arhiiviseadusest, avaliku teabe seadust, Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusest nr 308 "Arhiivieeskirja kinnitamine", Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusest nr 252 "Infosüsteemide turvameetmete süsteem" ning Rahvusarhiivi juhisest "Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus", Siseministeeriumi poolt väljatöötatud "Ministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsi ajakava ja metoodika 2007".
annaabi.ee 
