puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest tarkvara liikidest, sest selle tarkvara kasutamine on kõige vabam, sest sellel puuduvad piirangud. Levinuimad avaliku tarkvara põhimõtted: · Programm ei ole kaitstud autoriõigustega · Programmis tohib teha muudatusi · Programmist võib luua sellest arhiivikoopiaid · Programmi võib dekompileerida · Programmi võib kasutada uue programmi loomiseks 1.4. Vaba tarkvara Vaba tarkvara (free software) on tarkvara, mida saab üldiselt ilma piiranguteta kasutada, kopeerida, uurida, muuta ning levitada. Sellisel tarkvaral võib vahest olla ka piirangud, kui tarkvara omanik säilitab omaniku õigused. Vaba tarkvara vastand on omanduslik tarkvara. Tarkvara levitatakse Interneti kaudu, laadides sinna programmi lähtekoodi ülesse.
teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: • autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; • programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; • muudatuste tegemine programmis on lubatud; • arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud; • avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta. Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest
autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; · muudatuste tegemine programmis on lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud; · avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta. Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud
autoriõigus teosele (sh ka arvutiprogrammile) teose loomisega, seetõttu on äärmiselt oluline, et kõik seda liiki tarkvarad oleks täpselt määratletud avalikuks tarkvaraks. Viimane tuleneb sellest, et autoriõiguse tekkimiseks ei nõuta mingite formaalsuste täitmist (AutÕS § 7 lg 3). Avaliku tarkvara suhtes kehtivad järgmised üldpõhimõtted: 12 · autori varalistest õigustest programmi suhtes on loobutud; · programmist võib teha arhiivikoopiaid ning samuti ka koopiaid levitamise eesmärgil ilma igasuguste piiranguteta; · muudatuste tegemine programmis on lubatud; · arvutiprogrammi dekompileerimine (näiteks pöördprojekteerimine) on lubatud; · avaliku tarkvara alusel uue programmi arendamine (nn tuletatud programm) on lubatud ilma tingimusteta. Nagu eelpool toodust võib järeldada, on tegemist tarkvaraga, mis erineb kõikidest teistest tarkvara liikidest oma kasutamisvabaduse poolest, mis omakorda on tingitud
arvutisalongide ja kaupluste kaudu. Kommertsvara näited: 1) Microsoft Office 97 2010 kontoritöö tarkvara paketid 2) Microsoft Windows XP distributsioonid - operatsioonisüsteemid 3) AutoCAD distributsioonid joonestusprogrammid 4) arvutimängud Levinuimad kommertsvara põhimõtted: · Programm on kaitstud autoriõigustega · Programmis ei tohi teha muudatusi · Programmist ei tohi luua sellest arhiivikoopiaid ilma mõjuvate põhjusteta · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta dekompileerida · Programmi ei tohi ilma nõuolekuta kasutada uue programmi loomiseks 1.5 Avalik tarkvara- Avalik tarkvara (public domain software) on tarkvara, mis on üldkasutatav ning millel puudub täielikult omanikuõigus ehk selle autor on loobunud kõikidest varalisest õigustest mis tulenevad programmi loomisest. Antud tarkvara liik erineb tugevalt alljärgnevatest tarkvara liikidest, sest
annaabi.ee 
