Rahvusarhiiv Riigikantselei halduses olev valitsusasutus ehk arhiivinduse keskus Eestis. Põhiülesandeks on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kuluuripärandi säilimine ja kasutamine tänastele ja tulevastele põlvkonda. 4 Valgas, Rakveres, Kuressaares, Haapsalus. Eesmärk on luua õiguslikud tingimused üleminekul paberivabale asjaajamisele digitaalsele dokumendi- ja arhiivihaldusele. Arhiiviseadus Seadusega sätestatud õigusakt, mis sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, Aarhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning tegevuse alused. Arhiivieeskiri Reguleerib ja täpsustab dokumentide hindamist ja arhivaalide säilitamist avalikke ülesandeid täitvate asutuste või isikute juures kuni üleandmiseni. Kehtib: Rahvusarhiivile, Kohaliku omavalitsuse arhiivile, asutusele või isikule, kes täidab avalikke ülesandeid.
Provenientsprintsiip Prantsusmaal (fondi asutamise põhimõte), mis koosnes fondidest, mis ütles, et ühe arhiivimoodustaja dokumendid ei kuulu kokku teise moodustaja materjalidega. Registratuuriprintsiip (algse korra austamise printsiip) Saksamaal - arhiivinduslik põhimõte, mille kohaselt arhiivi korrastamisel säilitatakse kord, mille arhiiv sai arhiivimoodustaja asjaajamise või tegevuse käigus. See printsiip on aluseks tänapäevasele arhiivihaldusele. Makrohindamine: hindame funktsioone, loomise konteksti. 3. Kirjeldage arhiivinduse korraldust Eestis Arhivaari kutse-eetika koodeks 1. Arhivaarid kaitsevad arhiiviainese terviklikkust ja seega tagavad selle kui allika kestmise usaldusväärsena. Arhivaaride esmane kohustus on säilitada nende hoole all olevate arhiivide terviklikkust. Selle kohustuse täitmisel peavad nad silmas tööandjate, omanike, arhivaalides käsitletud isikute ja arhivaalide kasutajate seaduslikke, kuid
sisse kavandatud dokumendihalduse funktsionaalsus. Seetõttu tuuakse digitaaldokumentide elukäigus eraldi etapina välja loomiseeelne, nn kavandamise või planeerimise etapp, mille käigus tehtud valed valikud võivad mõjutada digitaaldokumendi kogu hilisemat elukäiku. Tegemist on sisuliselt infosüsteemi kavandamise ja väljatöötamise etapiga, mille käigus selgitatakse muude vajaduste kõrval välja ja määratakse kindlaks dokumendi- ja arhiivihaldusele esitatavad funktsionaalsusnõuded [8, lk 6]. Dokumendi elukäigu etapid jaotatakse kaheks: nn asjaajamise faas, millesse kuuluvad dokumendi loomine ja aktiivne kasutamine, ning nn arhiivi või väheaktiivse kasutamise faas, mille käigus eraldatakse väärtust omavad dokumendid (arhivaalid) asjaajamisest ja säilitatakse neid pikema aja jooksul. Selline faaside eristamine lähtub eelkõige dokumentide haldamise eest vastutuse jaotumisest asjaajamisteenistuse ja
annaabi.ee 
