Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega 4. TTÜ raamatukogu digikogu - Tallinna Tehnikaülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, e- õppematerjale ning muid väljaandeid .Pakub veebipõhist ligipääsu eelkõige TTÜ doktoritöödele ning õpikute ja õppematerjalide e-versioonidele. Digikogus avaldamine
oli ka poliitilise võimu surve. (Kibal jt 2005) Perestroika 1985. aastal ei jätnud puutumata NSV Liidus ka arhiivindust. Uuteks eesmärkideks oli avalikustamine glasnost, mis tähendas ka ajaloo uut käsitlemist ning nõukogude aegsete tühjade aukude täitmist, mis omakorda tähendas seniste salajaste dokumentide avalikustamist, millesse NLKP Keskkomitee suhtus negatiivselt. Hoolimata Keskkomitee tõrjuvast hoiakust hakati juurdepääsupiiranguid vähendama ning avalikkuse ette tooma uusi arhiiviallikaid, mis puudutasid Venemaa 20. sajandi ajaloo murrangusündmusi. Seoses kommunistliku partei tegevuse keelustamisega 1991. aasta riigipöördekatse läbikukkumise järel võeti riiklikku arhiivisüsteemi ka üle sinna senini mitte kuulunud arhiivisüsteemid, milleks oli ka KGB arhiivid. Antud olukord tekitas arhiivisüsteemis suur segadus, sest puudusid selged juhised, kuidas ikkagi käituda ja millele tugineda. 15. juuni 1992
Andres Saal jäi tsensuurile liialt silma ning läks fotograafia peale üle. Oli mitme populaarse ajaloolise jutustuse autor, ametilt kooliõpetaja. Hiljem läks Indoneesiasse elama. Eduard Vilde oli kirjanik ning 19. sajandili keskel toimunud talurahvaliikumise põhjal kirjutatud triloogia - "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja "Prohvet Maltsvet" - autor, neis on kasutatud arhiiviallikaid. Mihkel Martna, ametilt ettevõtja ja maalermeister, oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku liikumise rajajaid ja liidreid oli Ago Pajuri sõnadega "üks vinge vend" - oli vastaste vastu ägeda keelepruugiga ja kategooriline - ja "autodidakt sõna parimas tähenduses". Uuris hiljem 1905. aasta revolutsiooni. Peeter Ruubel oli Noor-Eesti liige, ametilt jurist, ühiskondliku mõtte uurija. Nikolai Köstner oli majandusteadlane ja sotsiaaldemokraat
andma ajakirja Trames, ilmub tänase päevani, aga see ajaloopanus on väga tagasihoidlik. Ajakiri Tuna, mis hakkas ilmuma 1998. aasta lõpus ja selle väljaandmise vedajaks oli Rahvusarhiiv, sellele on kaasatud ka Tallinna Linnaarhiiv ja Arhivaaride Ühing. 4 numbrit aastas, lisaks 2 venekeelset erinumbrit ja 1 ingliskeelne erinumber. Tegemist on olulise teadusväljaandega. Kolmas tunnusjoon on see, et hakatakse võrreldes varasemaga väga palju arhiiviallikaid publitseerima - eelkõige üksikdokumente, aga teatud perioodide puhul ka korralikud dokumendikogumikud. Akadeemia veergudel on ilmunud 1950. märtsipleenumi stenogramm. Tegelikult see arhiiviallikate publitseerimine ei ole väga edukalt edenenud, sellele võiks rohkem tähelepanu pöörata. Korraliku allikaväljaande väljaandmine on väga mahukas tegu. Neljandaks on väga oluline arhiivinduse teisenemine ja see muutus on olnud ka väga kiire protsess. Ei tekitatud mingeid eriarhiive
annaabi.ee 
