5 ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele Euroopas ja Venemaal". ,,Juurdepääsupiirangud arhivaalidele tänapäeva Euroopas", 2005, lk 63 1. Täitevvõimu absoluutne kontroll (üle)tsentraliseeritud arhiivinduse üle. 2. Ideoloogiasse lämbunud arhiiviteooria. 3. Arhiivi ja arhivaaride funktsionaalne rollivahetus 1940. Ja 1950. Aastal. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Arhivaalide kasutamiskorda nõukogude perioodil ei saa selgitada pelgalt juurdepääsu ja selle piiramise analüüsiga tänases tähenduses. Põhimõtteline vahe tuleneb asjaolust, et nõukogude süsteem nägi ette arhivaalide kasutamise piiramist kahel erineval tehnilisel moel. Nimelt liigitusid dokumendid salajasteks ja piiratud kasutatavusega materjalideks. 6 Nõukogude perioodil olid juurdepääsutingimused arhivaalidele aastakümneti erinevad ning sõltusid keskvõimu muutumisest
kolm on täheldatavad kogu perioodi ulatuses ja üks piirnes 1940. ja 1950. aastatega (Kibal jt 2005): 1. Täitevvõimu absoluutne kontroll (üle)tsentraliseeritud arhiivinduse üle. 2. Ideoloogiasse lämbunud arhiiviteooria. 3. Arhiivi ja arhivaaride funktsionaalne rollivahetus 1940. ja 1950. aastatel. 4. Salastatud arhivaalide suur osatähtsus ja üldine juurdepääsu piiramine arhiiviainesele. Kogu arhiivindust Eesti NSVs ja loomulikult NSV Liidus kontrollis täielikult täitevvõim e valitsus, teisisõnu Rahvakomissaride Nõukogu, mis hiljem nimetati ümber Ministrite Nõukoguks ning kogu seda riigiaparaati reaalselt juhtis ja suunas kommunistliku partei. Üleliidulisel ega vabariiklikul tasandil ei eksisteerinud arhiiviseadust, seega rahval, kui kõrgema riigivõimu kandjal, ei olnud arhiiviasjades sõnaõigust.
hindamise, korraldamise, kirjeldamise, konserveerimise ega kasutamise käigus kahjustatud. Mistahes näidiste valikut teostatakse täpselt kindlaks määratud meetodite ja kriteeriumide kohaselt. Algsete vormingute asendamist teistega teostatakse nende arhivaalide juriidilist, sisulist ja teabeväärtust arvestades. Kui juurdepääsupiiranguga dokumendid on ajutiselt toimikust eemaldatud, tehakse see fakt kasutajale teatavaks. 4. Arhivaarid kindlustavad kestva juurdepääsu arhiiviainesele ja selle arusaadavuse. Arhivaarid teevad valiku dokumentide säilitamise või hävitamise osas eeskätt juhindudes vajadusest säilitada olulist tõendusmaterjali need dokumendid koostanud ja ladestanud isiku või asutuse tegevuse kohta, kuid arvestades ka muutuvaid teadusliku uurimistöö vajadusi. Arhivaarid peavad olema teadlikud sellest, et kuitahes huvitavate, kuid kahtlase päritoluga dokumentide vastuvõtmine võib soodustada nendega ebaseaduslikku kaubitsemist. Nad teevad
annaabi.ee 
