Neodarvinliku teooria valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ja looduslik valik. See meetod võeti 19. sajandil üle loodusteadustest. Esimese evolutsiooni teooria andis välja Lamarck, mis on tuntud tänapäeval lamarkismina isendi eluajal omandatud omadused päranduvad järglastele. Temale järgnes Charles Darwini teooria 1859. aastal ,,Liikide tekkest". Klassikalise darvinismi 5 väidet, mis arheoloogiasse üle võeti: 1) Olendite omadused muutuvad aja jooksul 2) Kõik olendid on omavahel sugulased, st neil on ühine esivanem 3) Mingid omadused võimaldavad nende kandjatel saada rohkem järglasi, mistõttu need omadused levivad populatsioonis 4) Gradualism. Suured erinevused eri liikide esindajate vahel on sündinud paljudest väikestest muutustest pika aja jooksul 5) Uued liigid tekkivad kui varasemad liigid muutuvad ja jagunevad erinevatesse rühmadesse.
ennast riigiks formeerima. St kui kuskil on see riik tekkinud, lõpetab sundimatu arengu ja toob kaasa kiire riikluse tekke kogu piirkonnas. Need kaks skaalat püsivad siiani. Seda arengu seletust hakkasid uskuma ka arheoloogid. Etnoloogia ja arheoloogia korrelatsioon st, et arheoloogilised leiud panna õigesse kohta etnoloogias. Arheoloogia sealt edasi püüab kirjeldada pikki arengu tendentse, mitte enam mingeid üksikuid tsivilisatsioone. 1970 tungis seeag chiefdom arheoloogiasse. Üks olulisemaid, kes seda sinna istutas siiani elav Renfrew?. Tema vaidles vastu seni küllalt levinud migratsiooni teooriatele ja sellest tulenevalt ka seisukohtadele, mille järgi euroopa raua- ja pronksi aegne areng idapoolsetest impulssidest mõjutatud. Väitis, et pigem arenes kohapeal. Põhines süsiniku hinnangutele st euroopa omad varesemad (Stonehenge) kui sarnased idapoolsed muistised. Püramiidid siis sama vanad kui Euroopa omad
Kastidest välja: avatud ala meetod 1960. aastatel, eriti asulakohtade uurimisel selgusid profiilipeenarde süsteemi puudused Põhilised: 1) profiilipeenrad, mis jäävad uurimata, takistavad stratigraafiliste suhete selgitamist; 2) korraga avatud väike osa muistisest, seega tervikpilti pole võimalik saada 3) profiilipeenrad ei pruugi nt vale paiknemisi tõttu edasi anda olulisi stratigraafilisi seoseid Stratigraafia kui meetod on arheoloogiasse jõudnud geoloogiast; Rusikareegel: eeldusel, et ladestused paiknevad algses asendis, on pealmised hilisemad ja alumised varasemad Arheoloogiliste objektide puhul vaja keerukamaid reegleid Lähtekoht Winchesteri linnakaevamised (1973) Üksuse- e sündmusepõhised kaevamised ja Harrise maatriks Mõlemast kujunenud universaalne tööriist, mida kasutatakse sõltumata uuritava objekti vanusest, asukohas vms Radiosüsiniku meetod
annaabi.ee 
