juhuluule kohta (1973). Emeriitprofessor Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Külli Prillop, Pille Penjam,
Professor Paul Alvre (TÜs 19681993) hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 22. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Taru Ülikoolis: Emeriitprofessor Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. Emeriitdotsent Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k.a Wastse Testamendi keelt)
· Paul Alvre hulgaliselt artikleid vana kirjakeele sõnavara ning omapäraste vormide kohta. Konstruktsioonide ja sõnatüüpide päritolule pühendatud käsitlused, nt terminatiivsetest konstruktsioonidest (1971, 1973, 1974, 1975, 1983), vana kirjakeele küsisõnadest (1976, 1978, 1997), pronoomenite morfoloogiast (kes 1977; mis 1987), adverbidest paraku; paremini; veelaks; subi, suda~sutta; mispärast~seepärast jt (1978, 1979, 1984); arhaismidest (hüüs~hüis) (1978), üxigka (1983), lind `linn(us)' (1999). 21. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Tänapäevane uurimisseis: · Huno Rätsep sõnavara ajaloo uurija. Käsitlus Stahli grammatikast (1987) ja Jakob Hurda keelepoliitilistest seisukohtadest (1989). Etümoloogiline sõnaraamat pooleli. · Jaak Peebo uurinud põhiliselt tartu keele varasemat perioodi, k
annaabi.ee 
