Ämblikulaadsed Majaämblik Lehterämbliklased Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Tegenaria domestica Tegenaria domestica Agelenidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Vesiämblik Ämblikulised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Argyroneta aquatica Argyroneta Cybaeidae Araneae Arachnida Arthropoda Animalia Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Ämblikulaadsed Lülijalgsed Loomad Ixodes ricinus Ixodidae Ixodida Parasitiformes Arachnida Arthropoda Animalia Võsapuuk Puuk Puugid Nugilestalised Hulkjalgsed Lülijalgsed Loomad
pomatia) must seatigu (Limax seatigu (Limax) nälklased (Limacidae) cinereoniger) täpik-tuhatjalg (Blaniulus Blaniulus Blaniulidae guttulatus) harilik kivihark (Lithobius Lithobius Lithobiidae forficatus) Pardosa amentata huntämbliklased (Lycosidae) hiidämblik (Dolomedes võrkurlased (Argiopidae) fimbriatus) vesiämblik (Argyroneta võrkurlased (Argiopidae) aquatica) harilik ristiämblik (Araneus võrkurlased (Argiopidae) diadematus) laanepuuk (Ixodes Ixodes Ixodidae persulcatus) harilik jõevähk (Astacus jõevähk (Astacus) jõevähklased (Astacidae) astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina)
Võrku kuduvatel liikidel on jalgade tipus sugaküünised. Väga mitmesuguse eluviisiga, enamasti kuivalembesed röövtoidulised loomad. Liikide arv: 523 Ämblike uurija oli Asta Vilbaste Praegu Mart Meriste, töötab Tallinna Ülikooli Tartu filiaalis Kirjandus: Vilbaste A., 1969. Eesti ämblikud I. Tallinn Vilbaste A., 1987. Eesti ämblikud (Aranei). Annoteeritud nimestik. Tallinn Esindajad: võrkurlased ristämblik Araneus diadematus, vesiämbliklased vesiämblik Argyroneta aquatica, hiidämbliklased hiidämblik Dolomedes fimbriatus, krabiämbliklased krabiämblik Misumena vatia, hüpikämbliklased. Selts: Ebaskorpionilised Pseudoscorpiones Väikesed, 5-8 mm pikkused välimuselt skorpione meenutavad ämblikulaadsed. Erinevalt skorpionidest puudub neil peenike tagakeha. Elavad kõdus ja toituvad väikestest loomakestest. Majades mõnikord raamatuscorpion Chelifer cancroides. Selts: Koibikulised (Opiliones)
Loeng: lõugtundlased 45. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt Lõugtundlaste nimi on tulnud nende ehitusest: neil puuduvad tundlad, kuid olemas kaks paari suiseid: esimene paar suiseid on lõugtundlad ehk helitseerid (sõrgade moodi), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Ning sellest on tulnud ka nende nimetus. Eesti vetes elavad: Selts ämblikulised (Araneae, Aranei), vesiämblik (Argyroneta aquatica), hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) Ehitus: Iseloomulik on peen "piht" (7. kehalüli) pearindmiku ja ümara tagakeha vahel. Lõugtundlad lõpevad küünisega, mida saab liigendi abil peita; küünise tipus avaneb mürginääre. Seedimine kehaväline, toit imetakse sisse. Lõugkobijad väikesed, isastel muutunud sugutuselundeiks. Tagakeha tipul võrgendi- näärmed, mis eritavad väga tugevat, valgulise koostisega niiti
annaabi.ee 
