nagu filosoofid, seega ei tunnista ta neid filosoofideks. ,,Kõige tähtsam on inimeses tarkus, sest see annab talle julguse kõige ees, kõige rohkem aga vajame me julgust eelseisva ees". Ta toob paralleeli surmaga, kus ta arvab, et kui oled piisavalt tark, oled valmis iga kell surema. ,, Tark elab nii kaua kui peab, mitte nii kaua kui saab", vabasurma minek ei ole keelatud, vaid tema meelest mehine tegu. Tänapäevaks on selline käitumine vastupidise hoiaku saanud, seda peetakse arguseks. Ühes olen ma aga Seneca´ga ühel nõu, tark inimene ei karda eelseisva ees, sest oled enda sees ,,läbi mänginud" erinevad situatsioonid. Jean-Paul Sartre leiab, et inimest peetakse maailmale alluvaks objektiks. Tema vabaduse mõiste kandub inimesse, kui indiviidi, kes ei sõltu jumalast, vaid teisest indiviidist, inimesest. Inimese käsitlust, eksistentsialismi paneb teda vastuollu seisma kõige eelneva ees, kus oli tähtsaimal kohal jumal. Seega rühmitab ta
30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani ,,Noore Wertheri kannatused" 1774 tegevustikus... Werther on haritud ja tundlik, melanhoolse inimloomusega unistaja. Ta kolib idüllilisse maakohta, kus loodus inspireerib teda alustama maalitöödega. Ta armub imeilusasse tüdrukusse Lottesse, kuid Lotte on juba kihlatud. Nähes, et Lotte jääb truuks Albertile, otsustab Werther minna vabasurma, mida peab suurimaks ohverduseks armastatule. Kuid Lotte kihlatu peab seda suurimaks arguseks. Romaanis on esile tõstetud inimese tunded, vaimsus, ilu. Idealiseeritakse lihtsat kultuuri, loodust, maaelu, armastust. Taustaks vanad tekstid: Homeros, Ossiani laulud. Traaglilise lõpplahendusega romaan. 31. Realistliku loomemeetodi eeldused (teaduslik maailmavaade, positivism, kapitalism), olemus ja eesmärgid. Realism 1830-1900. Tähendas eelkõige vastuseisu romantismile, kuid tegelikult põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Realism toetub positivismile ja materialismile
Ükspäev sain ma kirja (katoliku) teoloogia üliõpilaselt, kes oli oma juhendaja käest küsinud nõu, kas minna õppima moodsat psühholoogiat. Püha Isa vastanud väga varmalt: ,,Ära õpi seda, mis sulle ebamugavust põhjustab!" Ma kardan, et selline asi on tüüpiline." (JUNG 2007: 262) Jung väljendab korduvalt oma nördimust kristliku maailmavaatega inimeste soovimatuse üle neile ebamugavust põhjustavaid küsimusi läbi mõelda. Ta peab seda ,,moraalseks arguseks" ning sõitleb ,,püha lihtsameelsuse" maski taha pugejaid. Jung ise läheb küllaltki radikaalset teed, mis samas on tema psühholoogilist teooriat vaadates loogiline valik. Ta näeb nimelt inimest ,,katuseorganisatsioonina", millesse on koondunud paljud väiksemad ,,allüksused" ehk osaisiksused, mida ta nimetab ,,kompleksideks". Sama skeemi rakendab ta ka Jumala puhul. Arutledes Kolmainu olemuse üle, lisab ta Isale, Pojale ja Pühale Vaimule veel Saatana
annaabi.ee 
